ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
Stiili värving ühe kindla stiili omadused. (markeeritud sõnad, sest need on erilised ja ebatavalised sõnad). (raisk/sitapea). Markeerimata sõnad on harilikud, tavapärased sõnad, soobivad igasse teksti stiili (laud,maja). Stiilivarjund samasse stiili kuuluvate sõnade väikest tähenduslikku või suhtumuslikku erinevust. (telekas, televusser) Kõrgkeelne sõnavara normaalkirjakeele piires olevast pidulikum ja ülevam. (tuul tibadesse) Madalkeelne sõnavara normaal kirjakeele sõnavarest labasem. *Sõimusõnad rahulolematuse väljendamiseks kasutatavad jämedad sõnad ja väljendid. (lipakas, kurat, debiil, jobu) *Vulgaarsõnavara vulgarismid ja vulgaarkeelendid. (vitt, pask) Tänapäeva eesti keele sõnavara LEKSIKAALSED SUHTED. Sünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. (julge-vapper-