( Viide : http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_loend_pindala_j%C3%A4rgi ) Lipp Vapp · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Peru.svg · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Escudo_nacional_del_Per%C3%BA.svg 3. ÜLEVAADE RIIGI LOODUSEST Peruu jaguneb looduslikult 3 osaks : Costaks, Sierraks ja Orienteks. Costa hõlmab Vaikse ookeani rannikul u. 2000 km pikkuse kitsa madalikuriba, mis moodustab 11% riigi pindalast. Külma Peruu hoovuse pärast valitseb Costas kõrb (aastane sademete hulk 50mm, keskmine temperatuur põhjaosas 17-25, lõunaosas 15-21 C°). Sierra, Peruu mägise siseosa, moodustavad Andide ahelikud, orud, ja ahelikevahelised kõrglavad. Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked seismilised tegevvulkaanidega (Misti, 5821 m) Lääne-Kordiljeerid, kus asub Peruu kõrgeim tipp Huascaran (6768 m). Neist idas asuvad Kesk- ja Ida-Kordiljeerid.
madalikul (nii Brasiilias kui ka Peruus). · Titicaca järvel on 42 kõrkjatest valmistatud kunstlikku saart, millel elavad inimesed. Urose rahva esindajad elasid kõrkjasaartel juba enne inkade riigi tekkimist. · Peruu populaarseim matkamarsruut on ,,inkade rada". Loodus Peruu jaguneb looduslikult kolmeks osaks: Costa, Sierra ja Oriente. · Costa hõlmab Vaikse ookeani rannikul pika (u. 2000 km) ja kitsa (laius 50-150 km) madalikuriba, mis moodustab 11% riigi pindalast. · Sierra on Peruu mägine siseosa, mille moodustavad Andide ahelikud, orud ja ahelikevahelised kõrglavad (3000-4000 m). · Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked ja seismilised Lääne-Kordiljeerid (seal asub ka Peruu kõrgeim tipp Huascaran, 6769 m). Neist idas paiknevad Kesk- ja Ida- Kordiljeerid. · Lõunaosas moodustavad omavahel liitunud kõrglavad sisemaise kiltmaa Puna.
annaabi.ee 
