Autor on kujutanud kolme (kristluses sümboolne arv) maailma - oma kaasaega 20.-30. aastate Moskvas, iidset Jersalaimi ning igavikulist teispoolsust. Kõik nad on omavahel seotud läbi saatana. Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Sündmused Bulgakovi kodulinnas justkui kordavad seda, mis juhtus 1900 aastat tagasi kaugel Juudamaal, kuid parodeeritud kujul ning madaldatuna. Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister (nagu Bulgakovki) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Jesua lugu ja Moskva juhtumisi ühendab seegi, et mõlemal pool valitses türann, kes püsis võimul hirmu ja üldise kahtlustamise abil. Niisuguse korduse kaudu võimendab Bulgakov satiirilist pilti oma kaasajast. Romaani lõpus (epiloogis) ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland
ta usub). Riigis, kus ateism oli ainuke ametlik religioon, juhatas romaani ilmumine 1960ndatel väga paljud inimesed Piibli juurde. Evangeeliumid moodustavad romaanile pideva allteksti, kuid B ei suhtu neisse kanooniliselt, vaid moonutab teadlikult fakte (Jesual vaid üks jünger, ei tea, kes on ta isa ja ema, Juuda surm, ristisurma üksikasjad). B kontseptsioon ajaloo kordumisest (variatsioonidega, sageli madaldatuna), eri ajatasandite paralleelsusest; jutustus on üles ehitatud nagu kaja, detailide pidev peegeldumine. Romaani ülesehituse omapära KALEIDOSKOOPILINE PÕHIMÕTE EHK PEEGLITE SÜSTEEM Kujundid peegeldavad üksteist lõpmatult, võimendades või tühistades. Eesmärgiks luua kahetisi tähendusi, lõpetamatust. Gasparov: ,,...l e i t m o t i i v i l i s e ü l e s e h i t u s e põhimõte /.../ teatav motiiv, kord esile tulnuna, kordub hiljem, esinedes iga kord uues
annaabi.ee 
