3.7. PIDURDUSVIISID Pidurdusviise õpeteakse siis, kui kiirusekartus on kõrvaldatud ja laskumistehnika küllaldaselt omandatud. Enneaegne ja rohke pidurdamise harjutamine võib takistada laskumiste õpetamist ning muuta pidurdamise kahjulikuks harjumuseks ka väikestel laskumistel ja kiirustel. Pidurdusviiside õpetamine on ühtlasi juurdeviivaks harjutuseks pööretele. 3.7.1. Sahkpidurdus. See seisneb laskumisasendi kõrgendamise ja madaldamisega suusakandade lahkuviimises ja võrdselt koormatud suuskade sujuvas kantimises kere samaaegsa sirutamisega. Seda pidurdusviisi on kõige sobivam kasutada otselaskumisel pehma lumekihiga kõval aluslumel aeglasel ja keskmisel kiirusel. Juurdeviivad harjutused: - Paigal sahkasend kantimata suuskadel, sujuv üleminek suuskade sisekantidele. - Paigal üles-alla kergendusega suuskade libistamine sahkasendisse koos mõõduka kantimisega (põlvede ette-kokku surumisega).
peateos on aga Püha Peetri kiriku esine ovaalne kaherealise hiigelkolonnaadiga väljak, mis fassaadi ees jätkub trapetsikujulisena. Tõustes ja laienedes otse kiriku ees tugevdab see ruumilise avaruse muljet ja laseb fassaadil paista kõrgemana. Omalaadse sügavusperspektiivi saavutas Bernini ka Vatikani paraadtrepi - Scala Regia - juures, tehes seda trepiastmete ja 75 sammaste järkjärgulise madaldamisega. Väike San Andrea al Quirinale kirik ( 1653-58 ) aga tundub olevatotsekui etteastuv portikus. Vaatamata erinevate arhitektuurivõtete rikkalikule arsenalile, mõjub Bernini looming üsna rahulikuna itaalia baroki suurmeistri F. Borromini ( 1599-1667) poolt tehtu kõrval. Borromini rakendab oma teostes äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Tema ehitistele on omane jõuline dünaamika ja maksimaalne pingestatus, puhuti isegi veidrus ja ekstravagantsus
annaabi.ee 
