Põhitegevused- tukastamine, söömine, jalutamine, vestlemine. Huvitav see, et samad tegevused on peamised ka üliõpilastel. 2. MEELEELUNDITE VANANEMINE 2.1. Kuulmine Kuulmises täheldatakse esimesi muutusi juba alates 25.-30.astaist. Kõige enne hakkab nõrgenema võime kuulda kõrgemaid toone. Kord-korralt süvenedes võib kõrgete toonide kuulmine 50-60 aasta vanuses täiesti kaduda ja ka keskmiste toonide kuulmine tunduvalt nõrgeneda. Madalatooniliste helide kuulmine säilib reeglina kõige kauem, selle nõrgenemist täheldatakse tavaliselt alles kõrges eas. Häirivaks võib osutuda ka see, et kõrgemate toonide kuulmisvõime nõrgenemine halvendab arusaamist teise kõnest, esineb vääriti kuulmist jne. See aga raskendab kaasinimestega suhtlemist. Kuulmine alaneb kõrgemate helisageduste osas. Tihti võimetus eristada helisid foonimürast 2.2. Nägemine Nägemises algavad involutsiooninähud paiguti üsna varakult
Toit: Kõik on kiskjad, püüdes laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid ja linde. Kõige enam näib nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja. Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts. Häälitsused: Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja naervad helid. Paariseos: Tavaliselt monogaamsed (karvasjalg-kakk mitte alati). Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt. Pesa: Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul.