spermaga, embrüod loputatakse seitsme päeva pärast emakast välja ning siiratakse sünkroniseeritud innaga geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või noorte lehmade emakasse. · Teise meetodi puhul aspireeritakse doonorlehma munasarjast korraga mitu munarakku, mis viljastatakse laboratoorsetes tingimustes. · Katseklaasis viljastatud munarakkudel lastakse mõnda aega areneda ning siiratakse siis mullikate või madalatoodanguliste noorte lehmade emakatesse. · Värske embrüo vastuvõtuks vajalike tingimuste loomiseks tuleb retsipientlooma innatsükkel siirdamise ajaga sünkroniseerida, mida on kõige lihtsam teha prostaglandiini kahekordse süstimisega. · Retsipiendi inda pole vaja sünkroniseerida sügavkülmutatud embrüote kasutamisel, sest embrüo saab sulatada ja siirata siis kui loom indleb loomulikul teel
5 põhinäitajat: · laktatsiooni kestvus- mõõdetakse päevades, kuid sageli kasutatakse ka nädalat või kuud. Kestuse määrab piimatootja reproduktsioonitsükli reguleerimisega. · päevane piimatoodang esimestel päevadel toodang madal, kuid seejärel kasvab väga kiiresti. · päevase piimatoodangu maksimum teise või kolmanda laktatsioonikuu alguses, kõrgematoodangulistel lehmadel saabub päevane piimatoodangu maksimum enamasti madalatoodanguliste omast hiljem. Kui maksimumtoodang suureneb 1kg võrra päevas, siis suureneb laktatsiooni kogutoodang 100-200kg. · laktatsiooni kogutoodang esimesel laktatsiooni kuul lüpsab 13-14% kogutoodangust, teisel kuul kõige rohkem 15%, edasi väheneb toodang iga kuuga 1% võrra. · laktatsiooni püsivus iseloomustab laktatsiooni dünaamikat pärast päevase piimatoodangu maksimumi saavutamist.