Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid - Hangumistemperatuuriga mille juures kütus kaotab voolavuse. Biodiisel : - Biodisel (monoalküülestrid) on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Biodiisli eelised : - Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest - Biodiisel on väävlivaba (alla 0,001% )
96% kütuse väljakeemise temperatuur on 350ºC ja näitab põlemise täielikkust. · Kergemate fraktsioonide hulga tunduv suurenemine kütuses põhjustab viskoossuse langust, suurendab tuleohtlikkust ja halvendab isesüttimist silindris. · Raskefraktsioonilise kütuse kasutamine raskendab mootori käivitumist. Küttesegu põleb silindris mittetäielikult (mootor suitseb), intensiivistub tagi teke ja mootoridetailide kulumine. Kütused: diiselküte Kütuse madalatemperatuurilisi omadusiseloomustatakse · hägustumistemperatuuriga, mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid ja · hangumistemperatuuriga, mille juures kütus kaotab voolavuse. Selle põhjal jaotatakse diislikütused kolme liiki , vaata allpool olevat tabelit: Tegur/Kütuse liik Suvine kütus Talvine kütus Hägustumine -5ºC -25...- 35ºC Hangumine -10ºC - 35...- 45ºC - 55ºC.- arktiline kütus
Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Käesolevas konspektis on vaadeldud eraldi veel madalatemperatuurilisi joodiseid, mille sulamistemperatuur on alla 100 °C. Neid käsutatakse kohtades, kus kõrge temperatuur võib kahjustadaskeemi elemente, samuti pooride ja äärsuste täitmiseks kohtades, kus temperatuur on piiratud aga ka samuti galvanoplastilisteks vormideks jne. Tabel 9. Madalatemperatuurilised Joodised. Jrk. nr. Nimetus, koostis % Sulamistemperatuur, °C 1. Woodi sulam 50 60,5 Vismut Plii Kaadmium 25
akumulatsioonipaagiga süsteemist kütta nii soojavee boilerit kui ka maja küttesüsteemi, põhiliselt kasutatakse aga ainult sooja tarbevee saamiseks (Joonis 1.). Kui päikese mõju on väike, või pilvise ilmaga soojuskiirgus täiesti puudub, köetakse boilerit ja teisi soojatarbijaid soojussalvestisse salvestunud soojusenergiaga. Tehnoloogia suudab mõningal määral päikesekiirgust isegi läbi õhemate pilvede püüda ja üsna olulisel määral soojusenergia kadusid kompenseerida. Madalatemperatuurilisi päikesekollektoreid saab Eestis majapidamises edukalt kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Päikeseküttesüsteem koosneb peale päikesekollektori veel automaatikaplokist, pumbasõlmest, paisupaagist jaühendustorustikust. Suvisel päikesepaistelisel ajal on võimalik katta kogu soojustarbimise vajadus. [13] Joonis 1. Päikesekollektoriga sooja vee tootmise põhimõtteline skeem Allikas: (http://www.virkus
annaabi.ee 
