Tuli kriisist välja peaaegu valutult. Rahvusvahelises plaanis ei keelanud keegi sel ajal inflatsiooni teele asuda. 1936. aastal selline kokkulepe sõlmiti. Suurbritannia kutsus samuti inflatsiooni kiiresti esile. Eesti elas kriisi üle valuliselt. Eesti kroon devalveeriti alles 1933. aasta juunis. Asjaga venitajaks oli Jaan Tõnissoni valitsus. Inflatsiooni esilekutsumise all pidas Keynes silmas kontrollitavat inflatsiooni. Teised vahendid kriisist ülesaamiseks: 1. erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamine, kodumaise tootmise stimuleerimine; 2. riiklike kapitalimahutuste tegemine eelkõige strateegilistesse majandusharudesse; 3. erapankade riiklikule kontrollile allutamine. Näide riigi sekkumisest majandusellu oli Roosevelti Uue Kursi poliitika USAs. Riik sekkus praktiliselt kõigisse majandusharudesse. Keynes ütles, et tema mudel on kriisipoliitika. Pärast kriisist ülesaamist tuleb läbi viia deflatsioon. Keinsianistlik majanduspoliitika.
Suuna aluseks olid Keynesi soovitused , kuidas kiiremini ravida kahte peamist majanduskriisi tulemust : tootmise langust ja eriti enneolematult suurt tööpuudust. Tähtsama abinõuna kasutati siin riigi poolt tekitatud i n f l a t s i o o n i. Kui inimesele tuleb kätte rohkesti odavnevat raha, siis kiirustab ta selle eest kaupu ostma. Selle tulemusena tootmine elavneb taas ning tööpuudus väheneb. Nähti ette muidki majanduse riikliku mõjutamise teid : erakapitalile madalaprotsendilise krediidi võimaldamist ja kodumaise tootmise subsideerimist, riiklike kapitalimahutuste tegemist, erapankade riiklikule kontrollile allutamist jms. Tuntuim näide edukast keynes`ianistlikust kriisiravipoliitikast oli kahtlemata FRANKLIN DELANO ROOSEVELTI u u s k u r s s. 3 Keynesi enda arvates oli keynes`ianism mõeldudki eelkõige kriisiravipoliitikana
annaabi.ee 
