söödarühm on üldise toiteväärtuse alusel võetuna (energia järgi) ratsioonis ülekaalus. Selle järgi tehakse vahet: · Põhisöödaline söötmistüüp. Sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Praktikas loetakse põhisöödaliseks sellist söötmistüüpi, kus 1 kg piima kohta söödetakse 100 g või vähem jõusööta. Selliselt söödetakse madalamatoodangulisi s.o kinnijäävaid ja kinnislehmi. · Vähesejõusöödaline söötmistüüp 110...240 g jõusööta 1 kg piima kohta. · Pooljõusöödaline söötmistüüp on selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250...360 g jõusööta. · Jõusöödaline söötmistüüp. Sel puhul kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta.
söödarühm on üldise toiteväärtuse alusel võetuna (energia järgi) ratsioonis ülekaalus. Selle järgi tehakse vahet: • Põhisöödaline söötmistüüp. Sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Praktikas loetakse põhisöödaliseks sellist söötmistüüpi, kus 1 kg piima kohta söödetakse 100 g või vähem jõusööta. Selliselt söödetakse madalamatoodangulisi s.o kinnijäävaid ja kinnislehmi. • Vähesejõusöödaline söötmistüüp 110…240 g jõusööta 1 kg piima kohta. • Pooljõusöödaline söötmistüüp on selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250…360 g jõusööta. • Jõusöödaline söötmistüüp. Sel puhul kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta.
annaabi.ee 
