mis omakorda viis selleni, et kõik tõrjusid Villut ja ta sotsiaalelu hävines. Suurt segadust külvas veel Anna naasmine oma kodutallu. Kohtudes meenus neile mõlemale nende lapsepõlvearmastus, mis süttis uuesti leegitsema. Nende kahe inimese kooselu vastu seisid aga mitmed asjaolud, alustades tolleaegsest kapitalistlikust ühiskonnast ja lõpetades nende kahe talu vahelise vana vihavaenuga. Ühiskonnas oli sel ajal nägemus, et kellegil ei sobi liiga tõsiselt suhelda oma klassist madalamatega ja kuna Katku talu oli palju väiksem ja väärtusetum, kui Kõrboja, oli Anna ka klassi poolest Villust ülem. Samuti oli Annal linnas omandatud haridus, kuid Villu oli vaid maakas. Vihavaenu tõttu ei soositud Villu Kõrbojale peremeheks minekut, kartes, et kui ta saab ka Katku talu, siis ta ühendab mõlemad üheks uhkeks Kõrbojaks. Eelnimetatud vastuseis kahe talu vahel ja Villu suutmatus otsustada kummagi kasuks jällegi tekitasid talle probleeme tema enda perega
mõttes 11) Brocka ala kõne formuleerimise keskus formuleerimine motoorses mõttes 12) Primaarne visuaalne korteks võtab vastu nägemisinfo 13) Visuaalne assotsiatsiooni korteks analüüsib nägemisinfot 14) Maitseala tegeleb maitsetega. 4.Suuraju valgeollus ja juhteteed Kommissuraalkiud ühendavad aju poolkeri Assotsiatsioonikiud erinevate struktuuride ühenduse tagamine ühe poolkera piires Projektsioonikiud ühendavad kõrgemad struktuurid madalamatega ( + peaaju seljaaju) 5.Seljaaju valge- ja hallaine Hallaine koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Eristatakse ees- ja tagasammast, seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammast Valgeaine ümbritseb hallainet ja koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest. Eristatakse eesmist, külgmist ja tagumist seljaajuvääti, ülenevaid(aferentseid) ja alanevaid(eferentseid) juhteteid. 6. Hallainest moodustuvad sambad
Staatuse langust või sellest ilma jätmist on nimetatud "näo kaotamiseks" (Newstrom,55). Staatuse parandamise soov on üldinimlik. Kuna staatus on inimestele väga tähtis, võivad nad näha selle saavutamiseks suurt vaeva. Kui staatus oleneks firma eesmärkidest, oleksid inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Neil on enam privileege ja nad püüavad rohkem osaleda grupi tegevuses. Nad suhtlevad enam omataoliste kui asendilt madalamatega. Kõrgem staatus annab neile võimaluse mängida organisatsioonis tähtsamat rolli. Selle tulemusena tunnevad madalama staatusega inimesed end isoleerituna ja ilmutavad enam stressi tunnuseid. Staatussümbolid (Status symbols) on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Juhi staatuse sümboliteks on kabineti suurus, mööbel, kardinad, vaibad, kunstiteosed, arvuti ja sideaparatuur, töökoha asetus, ametiauto, ametitiitel (viitsepresident!),
annaabi.ee 
