Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire rütm (150-300/min); P-sakk puudub võib kulgeda pulsiga (vereringe on säilinud) või pulsita (vereringeseiskus) Vatsakeste monomorfne tahhükardia VF-il ja VT-l on kõikidest südameseiskuse vormidest parim prognoos, kui defibrilleeritakse võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud) ning
bioelektriline aktiivsus on säilinud, kuid efektiivne vereringe (palpeeritav pulss) puudub EMD – elektromehaaniline dissotsiatsioon vt. PEA VT – ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste tahhükardia. Võib kulgeda pulsiga (vereringe säilinud) või ilma pulsita (vereringe seiskus). VT erivormiks on vahelduva amplituudiga VT (torsades de pointes, VF – ventrikulaarne fibrillatsioon, vatsakeste virvendamine. Vereringe seiskuse vorm. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist VF-i 4H – lühend vereringe seiskumise võimalike põhjuste kohta: hüpoksia, hüpovoleemia, hüperkaleemia/hüpokaleemia, hüpotermia 4T – lühend vereringe seiskumise võimalike põhjuste kohta: perikardi tamponaad, intoksikatsioon, tromboemboolia, pingeline õhkrind AED – automaatne väline defibrillaator 413 PAD – Public Access Defibrillation; defibrillatioon AED-ga, mida teeb meditsiini erialase ettevalmistuseta inimene Vereringeseiskuse põhjused