Elavad fossiilid Koostas: Christin Soots TTÜ TK Kes on elav fossiil? Taime-või loomaliik Esineb nii fossiili kui elusorganismina tänapäeval Geoloogilise aja jooksul on vähe muutunud Tuntuimad on hõlmikpuu ja latimeeria Jaapani ämblikkrabi ehk Macrocheira kaempferi Elab u 100 aastaseks kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m Punane panda ehk tulikass ehk Ailurus fulgens
Jõevähk, krevett, langust, keldrikakand jne Homaar · Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. · Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Jaapani hiidkrabi · Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi) on suurimate isenditega lülijalgseliik tänapäeval. · Tema jalgade siruulatus võib küündida üle 4 meetri, keha kõrgus on kuni 37 cm ja kaal umbes 20 kg. Hiidkrabi elab Jaapani lähedal Vaikse ookeani põhjas, umbes 300400 meetri sügavusel. Hiidkrabi toiduks on surnud loomad ja vähid. Tema elueaks arvatakse kuni 100 aastat. Jõevähk · Jõevähk asustab vaid saastamata mageveekogusid:
Krevetilised on pika lihaselise tagakehaga head ujujad, krabilised on veekogu põhja elanikud ning nende tagakeha on lühike ja rindmiku alla kõverdunud. Pärisvähilised, sealhulgas meie jõevähk, ning homaarid liiguvad samuti mööda veekogu põhja. Erakvähid peituvad oma pehme tagakehaga tühjadesse teokarpidesse. Kümnejalaliste seltsi kuuluvad vähkide suurimad esindajad: homaari ehk merivähi (Homarus) keha pikkus võib ulatuda 80 cm-ni ja Jaapani rannikuvetes elutseva hiidkrabi (Macrocheira) jalgade siruulatus võib olla kuni 3 meetrit. Suurte mõõtmete ja maitsva liha tõttu püüavad inimesed mitmeid kümnejalalisi hiigelkogustes toiduks. Süüakse krevette, krabisid, homaare, languste, Kamtsatka ebakrabi jt. Arvatakse, et vähkide söömise komme pärineb munkadelt, kellele need olnud paastutoiduks. Kümnejalalised kestuvad oma elu jooksul perioodiliselt - ajavad aegajalt maha keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Koorik on jäik ja venimatu ega võimalda kehamõõtmete
emastel tagakeha laiem kui pearindmik, pikkus kuni 12 cm isastel tagakeha kitsam kui pearindmik, pikkus kuni 16 cm tagakeha esimesel lülil torujad sigimiselundid 55. Miks värvuvad kõik vähid keetmisel punaseks? keedetud vähk on punane, sest kõrgel temperatuuril valk pigment kompleks laguneb ja astaksantiin vabaneb 56. Ülemvähkide eritusava on peas, tagatundlate juures 57. Valdav enamus ülemvähke hingavad lõpustega. 58. Kõige suurem krabi Macrocheira kaempferi jaapani hiidkrabi elab Vaikse ookeani põhjas Jaapani lähedal. Tema jalgade siruulatus on 4 m 59. Missugune krabi elab maismaal? Ocypode quadrata harilik ruutkrabi 60. Missugusel kümnejalalisel ülemvähil puuduvad sõrad? Palinurus elephas Euroopa langust 61. Emane jõevähk kaitseb oma järglasi: kannab mune ja koorunud vähikesi oma tagakeha all õige 62. Missugusi jõevähke on keelatud püüda? 1) alla 10 cm pikkusi vähke
annaabi.ee 
