termodünaamilisest temperatuurist. Üks kelvini on võrdne ühe rahvusvahelise temperatuuri skaala Celsiuse kraadiga mille sümboliks °C. Enne Kaalude ja Mõõtude VIII peakonverentsi 1967. aastal kasutati kelvini kraadi ees ka temperatuuri tähist °K. /6/ William Thomson Kelvin ja tema termomeeter 7 Rankine'i skaala Rankine'i skaala on soti füüsiku William John Macquorn Rankine'i poolt 1859. aastal kasutusele võetud termodünaamiline temperatuuriskaala, mis kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullpunktiga./7/ William John Macquorn Rankine Temperatuuriskaalade omavahelised seosed 1 °C *(9/5) + 32 = 1 °F 1 °C = K - 273,15 1 °C = 5/9 °R - 273,15 1 °C = 0,8 °Re
temperatuur oli lume sulamine, max. temp. oli küünla laagi kohal olev temp.) · 1632 - Jean Rey vedeliku termobaromeete · 1650 - Toskaana hertsogi Ferdinand II piiritustermomeeter · 1672 - Hubini termomeeter (elavhõbe + vasknitraat) · 1695 - Guillaume Amontonsi kolme vedeliku termomeeter · 1851 - William Thomson võttis kasutusele Kelvini skaala · 1859 - William John Macquorn Rankine poolt kasutusele võetud Rankine skaala · 1702 - Taanlane Ole Romer fikseerib termomeetri punktid ( vee keemine 60 kraadi, vee külmumine -75 kraadi) · 1714 - Daniel Gabriel Fahrenheiti elavhõbetermomeeter (keha normaalne temperatuur - 96 kraadi, jää sulamine 32 kraadi ning vee keemine 212 kraadi) · 1730 - Rene Antoine Ferchault de Réaumuri piiritustermomeeter (jää
aastal kasutusele Kalvini skaalaga ehk absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Absoluutse temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kalvini kraadist sai ka SI- süsteemi temperatuuri mõõtühik kelvin, sümboliks on K. Üks kelvini skaala jaotus on võrdne ühe Celsiuse skaala jaotusega. 1 K = 1 °C. Rankine'i skaala William John Macquorn Rankine'i poolt aastal 1859 kasutusele võetud termodünaamiline temperatuuriskaala kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid sellel skaalal on null-punkt ühtlasi absoluutseks nulliks. Sümboliks on °R vahel ka °Ra. Rankine'i ja Kelvini kraad on omavahel seotud niimoodi: 1 K = 9/5 °R. Celsiuse kraadiga aga nii : 1 °C = 5/9 °R - 273,15 Erinevad termomeetrid Klaas- ehk vedeliktermomeeter
keemispunkti +100. Celsiuse skaalast sai enim kasutatud skaala, seda kasutatakse pea kogu Euroopas ja enamuses maailma riikides. Celsiuse sümboliks on °C. 1851. aastal võttis inglane William Thomson (lord Kelvin) kasutusele termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Absoluutse temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala ärgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini skaala sümboliks on K. William John Macquorn Rankine'i poolt 1859. aastal kasutusele võetud temperatuuriskaala kasutab sama jaotust, mis Fahrenheiti, kuid selle skaala 0 punkt on absoluutne null. Rankine skaala sümboliteks on °R vahel ka °Ra. 5 Pilt 3. Celsiuse ja Kelvini skaala võrdlus Termomeetrid Klaastermomeeter ehk vedeliktermomeeter (tuntud ka kui kraadiklaas) koosneb vedeliku
°Re. Réaumuri skaalal on jää sulamistemperatuur 0 kraadi ja vee keemistemperatuur 80 kraadi. (6) Inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin) võttis 1851. aastal kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri. Absoluutse temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini kraadist, mille mõõtühik on K sai temperatuuri mõõtühik kelvin. Üks kelvini skaala jaotus on võrdne ühe Celsiuse skaala jaotusega. William John Macquorn Rankine'i poolt 1859. aastal kaustusele võetud temperatuuriskaala kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala null-punkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks. Vee kolmikpunkt on sellel skaalal 491,688 °R. Rankine'i temperatuuri sübmboliks on °R vahel ka °Ra. 6 Kokkuvõte
diagrammil toodud tähistustega (vt Joonis 5 .37) KO TP p1 Joonis 5.36 Aurujõuseadme skeem Joonisel (vt Joonis 5 .36) kujutatud aurujõuseadme ringprotsess esitati Soti inseneri ja füüsiku, ühe esimese aurujõuseadmete teooria rajaja William John Macquorn Rankine'i (5.07.1820 24.12.1872) poolt ning on tuntud kui Rankine'i ringprotsess. Tagastatavas e ideaalses Rankine`i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) kujutab joon 1 2 isoentroopset paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2, 2 3 kujutab auru täielikku isobaar-isotermset kondenseerumist kondensaatoris, 3 3` vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist toitepumbas rõhult p2 rõhuni p1, 3` 4 vee
annaabi.ee 
