1970 4004 I 4bit mikroprotsessor valmis(Intel Faggin)1971a kommerts. 1971 - Arpanet arvuti-arvutis ühendus(interneti eelkäija). 1972 - Nolan loob Atari,mis teeb Pongi(I-si video mange) ja colossal cave;HP progev kalkulaator magnetribaga;first logic programming language Prolog(Colmerauer);first object-oriented language Smalltalk(Xerox Parc). 1973 - Ethernet (arvutid traatidega yhenduses)(Metcalfe). 1974 - ALTO personaalarvuti(Xeroxilt) suur mõju microsoftile ja macintoshile. 1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (I "läpakas"). 1976 - Apple I Computer(Jobs, Wozniak);16bit mikroprose;SQL (kommerts) Honeywell Information systems(idee Coddilt IBMis 70-72a). 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Loodi ametlikult microsoft. 1978 VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat "C programming language". 1979 Motorola 68000(16bit), USENET varane "web":tekstid masinast masinase 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS
aplikatsioonipäring tuuma läbi sisend/väljundhalduri. Sisend/väljundhaldur kasutabNtReadFile'i, et päring läbitöötada ning saadab selle IoCallDraiverisse, mis omakorda saadab informatsiooni õigesse draiverisse. Pärast seda otsustab draiver, mida selle päringuga teha. See saadab selle riistvara porti, teise draiverisse või tegeleb sellega hiljem. APId (Application programming interfaces) · ASPI - SCSI seadme liidesele · Carbon ja Cocoa - Macintoshile · DirectX - Microsoft Windowsile · EHLLAPI · Java rakendusliidesed · ODBC - Microsoft Windowsile · OpenAL mitmeplatvormiline heli rakendusliides · OpenCL mitmeplatvormiline rakendusliides tava arvuti protsessoritele ja graafikaprotsessoritele · OpenGL mitmeplatvormiline graafika rakendusliides · Simple DirectMedia Layer (SDL) · Talend integreerib oma andmehalduse BPM'ga Kasutajareziimi draiverid
aplikatsioonipäring tuuma läbi sisend/väljundhalduri. Sisend/väljundhaldur kasutabNt ReadFile'i, et päring läbitöötada ning saadab selle IoCallDraiverisse, mis omakorda saadab informatsiooni õigesse draiverisse. Pärast seda otsustab draiver, mida selle päringuga teha. See saadab selle riistvara porti, teise draiverisse või tegeleb sellega hiljem. API-d (Application programming interfaces) ASPI - SCSI seadme liidesele Carbon ja Cocoa - Macintoshile DirectX - Microsoft Windowsile EHLLAPI Java rakendusliidesed ODBC - Microsoft Windowsile OpenAL mitmeplatvormiline heli rakendusliides OpenCL mitmeplatvormiline rakendusliides tava arvuti protsessoritele ja graafikaprotsessoritele OpenGL mitmeplatvormiline graafika rakendusliides Simple DirectMedia Layer (SDL) Talend integreerib oma andmehalduse BPM'ga Kasutajareziimi draiverid
nemad kirjutasid selle vaid pigem soovisid rikkaks saada. Pahavara hakkas olema võimalikult varjatult ning seetõttu muutus ka eemaldamine aina raskemaks. Leiutati(ja leiutatakse) üha uusi viise kuidas varjata viiruse tegevust ning kuidas hiilida mööda viirusetõrjest. Enne Internetti levisid viiused disketidega, kirjutades end nende boot sectoritele. Nii käivitus viirus igal juhul. Esimesed viirused kirjutati Apple II-le ja Macintoshile, aga hiljem oli neid rohkem IBM PC ja MS-DOS-il. Esimene uss, ei olnudki kodukasutajate arvutitel, vaid serveritel. 1988 tuli esimene uss, mis siis kasutas levimiseks täpselt samasugust viisi nagu tänapäevased. 1970ndate algusaegadel ilmus esimene ussprogramm, mille nimi oli Creeper. Ta oli Tenex tüüpi süsteemis, mis oli väga populaarne sel ajal. See oli USA sõjaväe võgus ARPANET. Mõned ütlevad, et Creeper tehti ARPANETis Bob Thomase poolt(ta oli võrgu üks
On olemas kaks 1974 - ALTO personaalarvuti(Xeroxilt) suur mõju põhivarianti keeles X programmi BEGIN täitmiseks.Kompileerimine: masinkoodis programm microsoftile ja macintoshile. sum:=0; nimega kompilaator teisendab keeles X programmi FOR i:=0 TO n DO masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud 1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (I masinkoodis programm Y. Näide:
docx. Viimane tähistab Office Open XML standardile vastavat vormingut, mida kasutatakse Office'i uuemates versioonides. 1.3 Ajalugu Algne programm Multi-Tool Word toodi avalikkuse ette 1983. aastal Xenixi platvormile. Teistele platvormidele loodi Microsoft Wordi versioon hiljem: 1983 IBM PC DOSile 3 1984 Apple Macintoshile 1986 Atari ST-le 1989 SCO UNIX, OS/2, Microsoft Windows. 1.4Vastuvõtt BYTE 1984. aastal kritiseeris dokumentatsiooni Word 1.1 ja 2.0 DOS, nimetades seda "täielik farss". Ta kutsus tarkvara "targad, panna kokku hästi ja täidab mingi erakordse feats", kuid jõudis järeldusele, et "eriti kui lendu hiirega, on palju rohkem piiranguid kui kasu ... väga masendav, et õppida ja tegutseda efektiivselt". PC Magazine ülevaate oli väga kirju, milles
Mille jaoks 1974 - ALTO personaalarvuti(Xeroxilt) –suur mõju analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja PERFORM VARYING algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks. kasutatakse? Kirjuta TCP ja IP päis(detaile pole microsoftile ja macintoshile. SQL LoopCount FROM 0 BY 1 Reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide vaja). Joonista skeem, mis näitab, kumb protokoll, UNTIL LoopCount GREATER uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad.
FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene arvutipõhine multifilm; Pixar on Jobsi poolt asutatud; Robert Morris ussitas viirusega ARPANET-i 1989 Intel 80486 prose koos i860 RISC coprosega ;Motorola 68040; Maxis SimCity uus mängude valdkond(simulatsioon); AOL American Online network Apple II-le ja Macintoshile, hiljem 93 Microsoft, Commodore 64-le pakkus mängude, uudiste, chattimise, e- maili võimalusi läbi sissehelistava modemi(WWW ja HTML PUUDUVAD!!) 1989 progemise keel Python Guido van Rossum; 1989- 1990 FIDONET EESTIS; Andres Suitsu ja Tarmo Soodla 89 detsembri lõpus OPUS nimeline P.O.Box-;. 1990 WORLD WIDE WEB SÜNNIB HyperText Markup Language Tim Berners-Lee; URL Uniform Resource Locator; HTTP HyperText Transfer Protocol; 1990 Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi
annaabi.ee 
