Linna patriarhikirik mängis keskajal suurt rolli ristiusu levitamisel Kesk- Euroopasse. Friuli-Venezia Giulias asuva Aquileia, algse Rooma keisririigi ühe suurema ja jõukama linna, hävitas Attila 5. sajandi keskel. Suurem osa sellest lebab ikka veel välja kaevamata põldude all, olles nõnda suurim seda laadi arheoloogiline reserv. Senistel väljakaevamistel on leitud osa foorumist ja sealne rooma basiilika, vabariiklaste macellum, ühed termid ning kaks luksuslikku elukompleksi. Hukkunud linna müüride taga on avastatud kalmistu koos mitme mõjuka hauakiviga, amfiteater ja tsirkus, tolle Rooma linna kõige mõjukamad jäänukid on sadamarajatised, piki jõekallast ridamisi kulgenud laod ja kaid. Aquileia patriarhikiriku domineeriv tunnusjoon on basiilika. Algse kiriku tegid hunnid 452. aastal maatasa, ent sellest ajast on säilinud ka midagi iseäranis mõjukat: sada aastat tagasi
muistne rajatis (arvat. haud) lararium kodualtar latifundia suurfarm vilja, veini või oliiviõli tootmiseks lectus voodi või kõrge kusett, selle ees jalapink (scabellum) ludi (lad. k 'mängud'), igasugune rahvale pakutud meelelahutus, ka gladiaatorite võitlus lukukivi kahte kaarepoolt ühendav kivi, sageli kaunistatud, eenduv vm eriliselt välja toodud lupanarium - lõbumaja lähtekivi kummagi kaarepoole alumises servas (lähtetasandil) asuv kivi macellum ümara põhiplaaniga kaetud turg ümber keskse väljaku, peamiselt toidukaupadele (juur- ja puuviljad) maeniana puitrõdu üürimaja ülemisel korrusel mansus teeäärne võõrastemaja reisijatele media cavea keskmine pingiridade tsoon caveas meta - spina otstes olevad ümberpööramispostid Rooma hipodroomil mundus linna tsentrum natatio ujumisbassein antiikaja termides naumahhia (kr. k. `merelahing'), hiigelbasseinis või amfiteatri üleujutatud areenil