akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate esinemised. Enam kui teater ja sport tõmbas roomlasi gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised tsirkuses. ROOMA TEATER Rajajaks kreeklane Livius Andronicus( endine orjast kooliõpetaja) Kirjanduses pakkusid roomlastele huvi peamiselt vanad zanrid: eepos, tragöödia, komöödia. Levinumaid näidendiliike oli atellaan olustikujant. Kus kasutati karikatuurseid tüüpe: Pappuslihtsameelne vanamees, Maccus õgardist lollpea jne. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti põlglikult, seoses kodanikuõiguste kaotusega. Etendused olid kindlaks määratud ajal. Nt: Rooma mängudel septembris, matustel, väejuhtide triumfide(võit, edu) puhul. ROOMA KOMÖÖDIA Oli kreekaaineline. ,,Mantlikomöödia", milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. ,,Toogakomöödia" rooma tegelaste ja riietusega(tuli hiljem). Valdavateks zanriteks atellaan ja kreeka päritoluga miim(satiirilise sisuga
tektsi, dialoogi, tantsu täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused tants, laul, kõne, flöödimäng jne väikesed koomilised stseenid. Satura tuleb ühest templi roast suur puuviljavaagen erinevatest puuviljadest, st oli erinev, mitmesuguste asjade kompott. 3. sajandil tekivad atellaanid (Atella linna järgi). Need olid samuti sellised primitiivsed rahvalikud etendused jandid. Olid kindlad tegelaskujud, neid oli neli sellist maski: maccus tegelane, kes oli tobe, õgard, naistekütt, kiilaka pea ja kongusninaga ning eesli kõrvadega; paccus rikas vanamees, kelle kulul nalja tehti; docendus küürakas sarlatan, see kes pettis; bucco õgard noormees, punnis põsed ja lobisemisest väljaveninud huuled. Hakati ühteteist ka kirja panema. Comedia del arte't meenutab olemuselt. Atellaanid olid jämedad fivoolse sisuga jandid,esitati tihti tragöödia järel. 3. sajandil hakkas levima kreeka miim
annaabi.ee 
