liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan.
lhedal madalikul kinni. Ta imestas, et laev oli nii hsti vastu pidanud. Ta ujus laeva juurde ja vttis sealt kaasa kik asjad, mida viks vaja minna. Ta pidi kima laeval mitu korda ja alles hiljem sai ta aru, et oli vga igesti teinud, sest paari peva prast oli laev kadunud. Crusoe ehitas endale laeva purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni mber tugeva ja krge tara. Sellest sai le vaid redeliga. Tema onn asus kalju res, kuid he maavrina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et jrgmine kord vib ta juba ise varingu alla jda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli kll veel pssirohtu, mille abil ta endale sa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui pssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara mber
annaabi.ee 
