pinnas vett mittejuhtiv kivim savi 8 Maalibisemised ja varingud X: maavoolud Maalibisemised ja varingud XI: nõrgad savipinnased savi meretase liiv aleuriit maavärinad/
mullas, mulla ja taimede vaheline aineringe kiire pruuni värvi Tundra tundramuld mullad läbikülmunud- igikeltsal füüsikaline murenemine soostumine- vesi ei imbu igikeltsa tõttu pinnasesse maavoolud- veega küllastunud pinnase valgumine mööda kallakpinda METSAVÖÖNDI MULLAD läbiuhteline veereziim, sest sademed ületavad auramise tekkinud graniitsel murendil, mis liivakas ja vett hästi läbilaskev okkavarid laguneb aeglaselt, tekib KÕDUHORISONT ( 0) , okkad annavad Ca, Mg, K ( happelised), lehed vähem happelised
Kui pealmise pinnase all leidub vett läbilaskmatu kiht, võib suurte vihmadega pealmine kiht veest küllastuda ja muutuda väga voolavaks. Näiteks kevadel, suurvee ajal kerkib jões veetase kõrgele, ja sellega kergitab ka kallaste küllastusvööndi. Peale veetaseme kiiret langust ei jõua aga põhjavesi pinnases sama kiiresti langeda ja küllastusvöönd on oma stabiilsest tasemest kõrgemal. Nõlva varing toimub astmeliselt alates jõe kaldalt ülespoole näiteks mõne tunni jooksul. Maavoolud. Mudavoolud koonduvad haruojadest üheks suureks peavooluks. Nõrgad savipinnased. Savimineraalid settivad tavaliselt merevees ioonide juuresolekul karkass-struktuuriks. Senikaua on see struktuur püsiv, kuni pooriruumis on soolane vesi. Kui aga meretaseme muutus või maapinna kerkimine tõstab pinnase kõrgemale, uhutakse pinnasest vihmaveega soolad minema. See muudab savikarkassid väga tundlikuks mehhaanilisele mõjutusele. Hetke jooksul võib see