Pesemismeetod sõltub väga palju pestavast villast (peenvill, poolpeenvill, kahekihiline) ja muidugi ka pestava villa kogusest. Peenvillad (meriino) on pesu suhtes nõudlikumad, kuna kipuvad kergesti vanuma ja on samas väga ,,rasvased". Selliseid villasid tuleks pesta käsitsi. Kui villa kogus, mis tuleb puhtaks pesta, on suur ja aega vähe, siis rahuldava tulemuse saab survepesurit kasutades. Kirjeldatav meetod on MTÜ Maavillase liikmetel kasutuses olnud alates aastast 2009, abivahendeid on arendatud jooksvalt. Kirjeldatav meetod ei sobi kergesti vanuvatevillade ja peenvillade pesemiseks. Survepesuriga on päevas võimalik pesta suuri villakoguseid kogust piiravaks teguriks on kuivatamine, sest kuivamisreste ei ole lõputult. Lisaks pesurile on tarvis 1-2 suurt (90 l) villaleotusanumat, villa nõrutamise resti ja spetsiaalset pesemisalust. Villa leotatakse vees, kuhu on lisatud pesuainet, ligikaudu tund aega
ettenägelikkusega. Põhja-ja Ida-Euroopa 15.-16. sajandil. 10. KATOLIKU KIRIK EESTIS. USUPUHASTUS JA SELLE TAGAJÄRJED RISTIUSU MÕJU EESTLASTE VAIMUELULE. Ristiusul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel kähe maailma piiril elavast paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Ristiusk kuulutab usku ainujumalasse, inimeste võrdsust jumala ees, ligimesearmastust ja halastust. Eestlaste maavillase muinasusundiga võrreldes oli kristluse näol tegemist palju arenenuma ja paeluvama õpetusega. Kuid ristiusk suruti eestlastele peale tule ja mõõgaga, mis juba iseenesest tekitas meie esiisades õigustatud sisemise tõrke uute tõdede vastu, olles pealegi vastuolus ka kristluse enda kuulutusega. Ristiusk oli tekkinud hoopis teistsuguses keskkonnas; aastaaegade vaheldumise ja sesoonsete põllutööde rütmis elavatele eesti talupoegadele oli mõistetavam loodust pühaks pidav muinasusk
annaabi.ee 
