Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri rahva tubane elu oli arenenum(olid tooled, lauad ja k magamisasemed). Kiviaja lõpus õpiti kangast kuduma. 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus: Pronksiaeg jõudis Eestisse hilja, u 1800ekr ning kestis kuni 500 ekr See polnud tähtis periood Eestis kuna Eesti maavarades ei leidunud vaske ega tina. Pronksi ei saanud mitte kuidagi, see oli kallis ka ehk seda ei saanud endale lubada ka. Rauaaeg sai alguse umbes 500 ekr ja kestis kuni 13.saj. Õpiti kasutama ja ise valmistama (sepitsema) rauast asju. Põhiametiks sai sepp. Õpiti ka põldu harima (kaer, oder, nisu, rukkis). Tekkisid kanjad ja alepõllundus (algselt kahe põllu süsteem kuid hiljem kolme (talivili, suvivili, kesa)) 4) Kirjutamata ajalugu. Eestis algasid rahutud ajad 5
reduseerib metalle välja Fe2O3 + 3C 2Fe + 3CO; CuO + C Cu + CO Süsinik · Grafiiti saadakse peamiselt loodusest · Grafeeni saadakse ,,grafiidi koorimisel" · Teemandit saadakse samuti loodusest, kuid toodetakse ka tehislikult kõrgtemperatuuridel (1200-3300°C) ja rõhkudel (kuni 4x1010 Pa) · Fullereene saadakse kõrgtemperatuuril grafiidist või süsinikurikastest süsviesinikest, nad esinevad ka põlemisel moodustuvas tahmas ja süsinikurikastes maavarades · Amorfset süsinikku saadakse süsinikühendite kuumutamisel õhu juurdepääsuta Süsinik · Lonsdeiliit on looduslikult moodustunud süsinikku sisaldavate meteoriitide langemisel Maale; kunstlikult on teda võimalik toota kõrgorienteeritud grafiidist kõrgetel rõhkudel ja suhteliselt madalatel temperatuuridel · Klaasjat süsinikku toodetakse kuumuse käes puhastatud fenoolvaigu (phenolic resin) põletamisel mitteoksüdeerivas keskkonnas.
ajas - Liigi levimisvõime - Liigi käitusmine - Biootilised tingimused - Abiootilised tingimused Energia voog kulgeb läbi ökosüsteemide , toitained Ringlevad ökosüsteemides. Päike -> fotosüntees-> toiduahel-> CO2 vabanemine ( teiste ainete samuti) -> lagundajad Elusaine komponendid e biogeensed elemendid Aineringe kiirus ja varude suurus: Puudub tasakaal ( C talletub fossiiilsetes kütustes, lubjakivis, turbas jt. Maavarades) Samad ained ringlevad, vaid üliväike osa võetakse juurde ja lastakse minna 93% hapnikust ja 99% süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% süsinikust on aktiivses ringluses. Süsiniku viibeaeg maismaal 15-20 aastat, ookeanis veetaimedes ca 1 kuu. Seega C-( aga ka vesiniku- ja hapniku-) ringe ookeanis kiirem kui maismaal. Reservuaar - elemendi erinevad keemilisi vorme ökosüsteemis nim reservuaariks.
Washington: GPO for the Library of Congress, 1996. [http://countrystudies.us/russia/14.htm] 12 Ibid. 13 Martin McCauley. The rise and fall of the Soviet Union. Harlow: Pearson/Longman, 2008, lk. 351-353, 361. 14 Hans-Joachim Veen. From Brezhnev to Gorbachev: domestic affairs and Soviet foreign. Leamington Spa: Berg, 1987, lk. 22-23. Liidu suurus, mis peitis endas suuri maavarasid, mida aina avastati. 1970. aastal toodeti naftat 31 miljonit tonni, 10 aastat hiljem juba 312 miljonit tonni. 15 Maavarades müümine aitas kindlasti Nõukogude Liidu majanduslikku kriisi leevendada ning samal ajal ka edasi lükata vältimatut süsteemi lagunemist. Siinkohal peab nõustuma Lauri Vahtrega, kes väidab, et Brežnevi ajal jõudis Nõukogude Liit oma eksistentsi absurdsemasse faasi, mis väliselt tundus küll veel superriik, kuid sisemised ebaõnnestumised ja vananev ning seniilne Brežnev tüüris riiki aina rohkem lõpu poole. Riik püsis 1970-ndatel justkui inertsist.16
aladel valitseb vahemereline kliima. Sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt, enim aga suvel. Keskmine temp. on 19oC ja aastas sajab 500-1000 mm. Jõgedevõrk on võrdlemisi tihe, jõed on enamasti lühikesed. Pikim jõgi on 625 km pikkune Po. Itaalia 1500 järvest paiknevad enamik Alpides ja selle eelmäestikes. Seal asuvad ka suuremad järved Garda ja Laggo Maggiore. Mullastik ja taimkate on kõrgvööndilised. 23% Itaalia territooriumist katab mets. Maavarades leidub Itaalias pruunsütt, maagaasi, naftat, kinaveri, molübdeeni-, tsingi- ja pliimaaki, väävlit ja looduslikke ehitusmaterjale (kuulus on Carrara marmor). Itaalia on arenenud majandusega riik. Itaaliale on eriomane kõrgelt arenenud Põhja- ja mahajäänud Lõuna-Itaalia suur erinevus. Energiat toodetakse 82% soojus- ja 16% hüdroelektrijaamades. Toodetakse naftat ja maagaasi. Viimane tuumajaam suleti 1987.a.
annaabi.ee 
