Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maa võeti endale. Venemaast lahkulöömise peamiseks ajendiks oli kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eest rahva jaoks traagiliselt. Kardeti Venemaal anarhia vallandumist ja ka kodusõda, saksa vägede sissetungi. Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis kaksikvõim. Enamlaste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitusus ning toimusid ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valmisteks. Rahvasaadikud kogunesid 15.novembril 1917 Toompea lossi ning võtsid vastu otsuse: riigikorra määrab eesti asutav kogu, ainus kõrgeima võimu kandjaks eestis kuni asutava kogu kokkuastumiseni on maanõukogu, kehtivad ainult maanõukogu seadused. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad oli positiivsed. 1918.
valijad anda oma hale täielikult või osaliselt ühele kandidaadile või jaotatda oma hääled mitmete kandiaatide vahel, sest mõnigates ringkondades on valijatel 3 häält ning vahel rohkemgi vastavalt jaotatavatele kohtadele. Leedu- unitaarriik, jaotub maakondadeks, mis jagunevad munitsipaliteediks st rajoonideks ja linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks. 2-tasandiline. Regionaal- maakonda juhib maavanem. Teostab järelvalvet. Maavalitusus on administartsioon. Omavalitsuslik- munitsipaliteet, nõukogu juhib valin teised isikud. Läti- unitaarriik, jaotub munitsipaliteedideks (vallad, linnad, ühendatud KOVüksused) ning rajoonideks ja linnadeks, millel on rajooni status. Linnad jaotuvad Riia linnaks ja 4 maaks: Kuramaa, Latgallia, Semgallia ja Lõuna-Liivimaast. 2-tasandiline Esinduskoguks on volikogu, valijad kantud elanike registrisse vähemalt 90 päeva enne .
annaabi.ee 
