Concordis ja Staten Islandil, New Yorgis Aastatel 1841 kuni 1843 elas ta esseisti ja filosoofi Ralph Waldo Emersoni juures, kus ta kohtus ka teiste transtsendentialistidega, nagu õpetlane ja filosoof Amos Bronson Alcott ja Margaret Fuller ja George Ripley (180280), mõlemad sotsiaalreformijad ja kriitikakirjanikud. 1845. aasta märtsis otsustas Thoreau minna elama Waldeni tiigi kaldale ja veetis seal kaks aastat, püüdes välja mõelda, mis on elu. Ta asus elama väikesele maavaldusele, mille omanikuks oli tema hea sõber Ralph Waldo Emerson. Ta ostis ühelt teetööliselt vana osmiku ja lõhkus selle maha. Kasutades lammutusmaterjali ja lõigates metsast palke juurde ehitas ta endale uue majakese. Ta pidas piinlikult täpselt arvet ja leidis, et kodu ja vabaduse saamiseks kulutas ta kõigest 28 dollarit ja 12 senti. Ta rajas aia, kuhu pani kasvama herneid, kartuleid, maisi, ube ja kaalikaid, et end oma lihtsas elus üleval pidada. Ta
Danegeld – Esimene riigimaks. Oli algselt see mis 10.sajandi lõpust taani sissetungijatele maksti. Jäi püsima ka Normannide vallutuse järel. Jäi püsima 12.sajandini. 12.sajandi lõpus asendus teise maksuga: Carucage – 12.sajandi lõpust. Oli algselt mõeldud Richard I Lõvisüdame lunarahaks, kuid jäi püsima ka peale teda. Püsis 1190ndatest kuni 1220ndateni. Fifteenth and tenth – vallasvara maksustamine, lisaks maavaldusele. Kuni 16.sajandini nimetati seda viisteistkümnendik ja kümnendik maks. Kogu olemasolevalt vallasvaralt kogutav maks. Linnades ja kroonuvaldustes kümnendik, maapiirkondades viieteistkümnendik. Seda pidi maksma kogukond, mitte üksikisik. Polnud täpne. Vaesem elanikkond ei pidanud maksma. Privy seal loan – alates 14.sajandist. Maksid aadlikud. Vabatahtlik laen, aga tegelikult kohustuslik maks. Võis maksmata jätmise eest ka vangi panna
annaabi.ee 
