Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus märgatavalt elavam kui Virus. Arvatavasti alles 14 saj. algupoolel ehitati Rapla ja Juuru ühelööviline kirik (algkujul säilinud ainult Juuru kiriku koor). Mõlemad kirikud olid tornita ja nende silmapaistevaim asi oli idaseinas paiknev kolmikaken, mis on Eestis võrdlemisi erandlik motiiv ning esineb veel ainult 2-s kirikus. Lõuna-Eesti telliskirikud: See piirkond jagunes kahe mõjuka ehitusisanda maavalduseks: idapoolne osa kuulus Tartu piiskopile ja läänepoolne ordule. Peale vallutussõja lõppu kujunes Lõuna-Eesti tugevamaks keskuseks Tartu, kuhu oli rajatud piiskopi kindlustatud residents, mille kaitse all kasvas kiirelt linna elanikkond ja arenes kaubandus. Juba 13 saj. lõpul oli Tartu kindlustatud ringmüüriga jõukas linn, kuhu kutsuti tööle ka välismaiseid ehitusmeistreid. Toomkirik: Juba 13. saj lõpuveerandil valmis Tartu esimene toomkiriku seinamüüristik Toomemäel. 15saj.
paratamatult kaasa ka eravalduste tekkimise. 36. Loodus on omandi suuruse määraks seadnud inimese töövõime ja eluvajadused -- ükski inimene ei suuda oma tööga kõike allutada või enda valdusesse võtta ega ka tarbida oma naudinguks enamat kui vaid üht väikest osa. Nii polnud kellelgi võimalik rikkuda teise inimese õigusi ega võttamidagi enda omandiks naabri arvelt, kellele jäi -- pärast seda, kui teine oli oma osa välja võtnud -- endiselt ruumi sama heaks ja sama suureks maavalduseks, nagu oli olnud enne tolle maatüki omandamist. Maailma algusaegadel, mil palju suurem oht seisnes selles, et inimesed võisid maa hiiglaslikul tühermaal ringi uidates oma kaaslastest eemalduda ja ära eksida, kui selles, et neil oleks puudust olnud vabast maast, kuhu külvata, piirasid töövõime ja eluvajadused iga inimese vara väga mõõduka osaga -- sellisega, mida ta sai endale võtta ilma kedagi teist kahjustamata. Ja sama määra kohaselt ning kellegi teise õigusi seejuures
annaabi.ee 
