algas Vabadussõda-28 november 1918 maareform-1919 I põhiseadus-15 juuni 1920a. Rahareform-1972 1.detsembri mäss-1.dets 1924 II põhiseadus-1933, pidi jõustuma 34a jaanuaris Pätsi riigipööre-12 märts 1934 III põhiseadus-1937, pidi jõustuma hakkama 38a. jaanuaris 4)Millised olid enamlaste ümberkorraldused Eestis peale oktoobripööret? *Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks sai sõjaväeolutsooni komitee. Kõrgeim võim- Eestimaa Nõukogude Täitev Komitee, eesotsas Jaan Anvelt. *Maavaldades valiti töörahva saadikute nõukogud *Kärbiti kodanike õigusi ja usuvabadust *Algas natsionaliseerimine(riigistamine) *Maa kuulutati riigi omaks, mõisatest moodustusid suurmajandid *Algas rahvusväeosade asendamine Eesti punaväega *Algas poliitiliste vastaste represseerimine 5)Milliseid ümberkorraldusi Eestis viidi läbi Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal? *Poliitiline tegevus Eesti aladel keelustati, mitmed poliitikud(ka Päts ja Konik) vangistati *Ajakirjandus allutati tsensuurile
Eriti paistab selline trend silma maakonna linnalistes asulates. Viimasel 10 aastal Eestis olnud iseloomulik sündivuse ja loomuliku iibe langev trend, mis viimase paari aasta jooksul on siiski taandunud. Kuigi loomulik iive on endiselt negatiivne, on languskõver pööranud ülespoole. Nii sisse- kui väljarände maht maakonna linnalistes asulates on aastas keskmiselt ca 500 inimest, seejuures ületab sisseränd üldjuhul õige pisut väljarändu. Maavaldades on need arvud ligi kaks korda suuremad. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise (ligi 70%). Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust (Eesti keskmine 68,6%). Loodus Keset soid ja metsi Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast.
annaabi.ee 
