3.2 Ehituse algus. Enne üldse kui midagi hakatakse ehitama või kaevama, kutsutakse kohale geodeet. Alustatakse sellest, et mõõdistajale edastatakse arhitekti poolt vormistatud asendiplaan. Asendiplaanil arhitekt määrab ära hoonete nurgad ja muud tähtsad punktid. Geodeet vastavalt sellele joonisele märgib need 3 punktid maha. Nende punktidena sobivad puidust maavaiud, või asfaldinaelad kui ka terastorud, vardad. Puidust maavai võiks olla ca 30cm olenevalt pinnasest ja 3-5 cm läbimõõduga puittikk. Selle otsale tavaliselt tõmmatakse rist, et leida punkti kese. Selleks, et looduses antud punkt üles leida lüüakse maa sisse punkti kõrvale teine vai, nimetatakse seda numbrivaiks, mida on selgelt näha ja mille peale märgitakse mingi number või kokkuleppeline märgistus. Teine tähtis töö on kõrgusmärgi leidmine ja mahamärkimine
kasutusala poolest. Leppemärgid jagunevad: mõõtkavalised e kontuurilised – kontuuri vähendatakse vastavalt plaani mõõtkavale. Pinnaobjektid. Mõõtkavatud e sümboolsed – ei ole mõõtkavaga kooskõlas. Punktmärgid. Poolmõõtkavalised e joonleppmärgid – joonobjekt, tee, kraav. Pikkus vastab laius ei vasta. 22. Joonte mõõtmine lindiga. Joont tähistavad maastikul otspunktid, selleks võivad olla puidust maavaiud. Lindid on teras ja fiiberlindid. Maamõõtmisel kasutatakse 20-100m pikkuseid. Mõõtmine: Joone sihiks nim joone otsepunkte läbivat vertikaaltasandit. Jooneks nim joone sihi ja maapinna lõikejoont. Joonemõõtmise ajaks tähistatakse joonesiht 2m pikkuste tähistega erksas värvis. Teostatakse 2kesi. Täpsuse tagamiseks teostatakse mõõtmist vähemalt 2x edasi ja tagasisuunas. 23. Maastiku reljeef.
annaabi.ee 
