Vastuhaku korral kasutati üha enam toorest sõjalist jõudu. Kaubanduse arenedes tõusis nõudmine teravilja järele. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasategemisel tõusis esikohale teoorjus. Paljud talupojad hakkasid põgenema. Kuna see oli mõisale kahjulik, siis olid eesti talupojad XVI sajandiks pärisorjastatud. Enne polnud aga kõigi talupoegade seis sugugi ühesugune: eristati adratalupoegi, üksjalgu, vabatalupoegu ja maavabasid. Viimaseid oli küll üksikuid, need olid eesti ülikute järglased, kes omasid ise talu läänikirja alusel ja ei kandnud koormisi. LIIVI SÕDA 1558-1583 22. jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. Juulis vallutati Tartu. Ühe hooga jõudsid venelased ka Tallinna alla, kuid piirama veel ei asutud. Septembris 1559 müüs kartlik Saare-Lääne piiskop oma ala taanlasele hertsog Magnusele. 1560. aastal asusid Vene väed uuele pealtungile
Kui nende talud jalad alla said, muutusid nemadki adratalupoegadeks. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad - vabad teotööst. Vabatalu poegade arv kasvas eriti 16. sajandi esimesel poolel, mil pikem rahuaeg tõi kaasa majanduse õitsengu. Ja lõpuks maavabad - tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või mõni teine võimudele vajalik ülesanne, näiteks postivedu. Eriti rohkesti oli maavabasid Järvas ja Saaremaal. LINNAD JA KAUBANDUS. Linna valitses raad (saksa keeles Rat = nõukogu). Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Kui keegi rae liikmetest suri, valis raad ise tähtsamate kaupmeeste seast endale uue eluaegse liikme. Raad valitses linna kõigi elualade, isegi kodanike isikliku elu üle. Raad
annaabi.ee 
