ametnikke, moodustati mitmesuguseid komiteesid, komisjone ja büroosid, kes pidid mõisnike ja võimudega läbirääkimisi pidama, moodustama kaitseväge, muretsema relvi, tegelema maksudega, nende õiglase jaotamisega jne. 1/3 selliseid valimisi teostati juba enne aulakoosolekut, 2/3 pärast seda ehk detsembri esimesel poolel enne mõisate põletamist. Seaduserikkumine ka selles, et koosolekutest võtsid osa ka need, kes ei tohtinud, kel polnud selleks seaduslikku õigust, nagu maatud, sulased, naised. Tekkisid ka nn. rahvakoosolekud valdades, võimude silmis need aga ebaseaduslikud. Komiteed ei jõudnud saada omavalitsusteks, nad tegutsesid koos vallaorganitega, edukas oli näiteks metsakomiteede tegevus mõisniku metsaraiumise peatamisel. Osa komiteesid tegutsesid aga ka väljaspool vallaorganeid. Iga valdkonna jaoks oma komitee. Komiteede koosseisu valiti kõigist vallaliikmete klassidest. Enim 5
seisus 16. sajandi keskpaigaks. Adratalupoeg Tegemist talupojaühiskonna suurima rühmaga keskajal. Enamasti ühe adramaa suuruse talu peremehed, kes täitsid kõiki kohustusi, mis alistumislepingutes kirjas (ristimine, preestrite ülalpidamine, avalikud tööd, väeteenistuskohustus, maksud, teotöö). Üksjalad Seoses mõisate asutamise ning talumaade nende alla võtmisega, samuti sisekolonisatsiooni tagajärjel tekkisid keskaegsel Liivimaal üksjalad (väiketalunikud). Enamasti maatud käsitöölised, sulased/tüdrukud, kellel oli kasutada veerandi kuni poole adramaa talu ja kes tegid mõisatööd ühe jalapäeva nädalas. Mainitakse Harjumaal 1435 aastal, Saaremaal 1453 aastal. Nende arv kahanes aja jooksul, eriti 16 sajandist alates. Saaremaal leidus neid veel ka 18 sajandil. Vöörmünder Kogudusel ja kirikul olid peale preestri veel eestseisjad ja vöörmündrid, keda on mainitud juba 13 sajandi lõpul. Need olid rahvuselt sakslased, kas kohaliku
annaabi.ee 
