toodi 16 saj keskel. 100 aastat hiljem osati kartulit kasvatada ja kasutada toiduks. Alguses oli dekoratiiv.Üks inimene sööb aastas 120 kg kartulit. Eestisse jõudis 1740-1760a.Algul levis aeglaselt.Kartul ületab kasutamise mitme-külgsuse poolest pea kõiki põllumajkultuure.Tärklis moodustab um 17%, sisaldab suhkruid, vitamiine. Tärklis on väärtuslike dieetiliste, energeetiliste ja tehnoloogiliste omadustega.Inimtoiduna on kartul II leib. Kasut toiduaine-, kondiitri, liha-piima,far-maatsia, keemia,parfümeeria,tekstiili,jalatsi,polügraafia ja tuletikutööstuses. Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari
100 aastat hiljem osati kartulit kasvatada ja kasutada toiduks. Alguses oli dekoratiiv.Üks inimene sööb aastas 120 kg kartulit. Eestisse jõudis 1740-1760a.Algul levis aeglaselt.Kartul ületab kasutamise mitme- külgsuse poolest pea kõiki põllumajkultuure.Tärklis moodustab um 17%, sisaldab suhkruid, vitamiine. Tärklis on väärtuslike dieetiliste, energeetiliste ja tehnoloogiliste omadustega.Inimtoiduna on kartul II leib. Kasut toiduaine-, kondiitri, liha-piima,far- maatsia, keemia,parfümeeria,tekstiili,jalatsi,polügraafia ja tuletikutööstuses. Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari