“superheeliksi” ja koosneb genoomsest RNA-st ja temaga seondunud polümeraas-kompleksist. Viimase moodustavad RNAd ümbritsev nukleokapsiidivalk (N-valk), L-valk (RdRp) ja P-valk (fosfoproteiin). Ümbris koosneb plasmamembraanist pärinevatest lipiididest ja VSV valkudest: o G-valk (transmembraane glükoproteiin) moodustab umbes 400 trimeerset “oga” o M-valk (perifeerne maatriksvalk) stabiliseerib G-valgu trimeere ja organiseerib RNP pakkimise superheeliksisse. Osa M- valgust asub ka RNP superspiraali siseküljel. VSV infektsioonitsükkel VSV replitseerub nakatatud rakkude tsütoplasmas. Infektsioonitsükkel kestab ca 12h ja lõpeb raku surmaga. Replikatsioon ja transkriptsioon on teineteisest täiesti erinevad protsessid: Transkriptsioon on genoomsel (negatiivsel) RNP maatritsil mRNA-de (vaba RNA molekul) süntees.
ümber mitut valkkesta, samuti bakterite viirused. Viiruste envelope § Teatud viirused väljuvad rakust pungumisega (budding), mille käigus osa raku mebraanist katab kapsiidi, moodustades envelope. § Envelope sees olev kapsiid võib olla kuubiline või helikaalne. § Envelope membraan moodustub kas tsütoplasma, Golgi kompleksist või tuumamembraanist. Envelope valgud Viirus modifitseerib lipiidset katet, sünteesides sinna valke. § Maatriksvalk - seob envelope nukleokapsiidiga § Välised glüloproteiinid - sageli eenduvad, antigeenid § Transportkanalid - tagavad membraani läbitavuse. Ümbriseta viiruste omadused § Komponent - Valk § Omadused: § On stabiilsed temperatuurile, hapetele, proteaasidele, puhastusvahendid, kuivamisele § Vabanevad raku lüüsil § Levivad kergelt (käest-kätte, tolmuga, väikeste piiskadega, roojaga) § Võivad kuivada, kuid säilitavad infektiivsuse § Võivad ellu