Kokku oli seal 5 erinevat mulda: küllastumata gleimuld, leetunud gleimuld, küllastunud gleimuld, gleistunud mõõdukalt leetunud leedemuld ja soomuld. Huvitav oli see, kuidas juba paarikümne meetri pealt võib muld mõningal määral varieeruda. Välipraktika käigus omandasime vajalikud teadmised teostamaks individuaalselt mullakaeveid üle eesti. Õppisin asukoha kirjeldust tegema koos kasvukohatüübi määramisega. Lisaks sai praktiliselt määrata muldi looduses maatrikstabelite abil. Hea oli see, et oli võimalik kõik asjad ära teha ühe päevaga, kuigi õhtu venis pikaks. Halb oli see, et enamus kvartalist oli väga liigniiske, nii et sügavaid kaeveid polnud võimalik teostada, kuna vesi voolas sisse. Kui endal oleks võimalik midagi muuta, siis valiks teinekord mõne kuivema koha kaevetetegemiseks. Kirjanduse loetelu 1. Kõlli, R. 1985. Metsamullateaduse välipraktika 2. Külli, R. 2003. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid 3
Analüüs vastab küsimusele – milline sõnum eksisteerib igas andmegrupis? Interpretatsioon seisneb analüüsitud andmetest järelduste tegemises. Tõlgendamine muudab analüüsist saadud “uue info” sobivaks uuringu eesmärkidele ja hüpoteesidele. Analüüs ja interpretatsioon on erinevad tegevused, mis on omavahel tihedalt seotud ja vastastikku mõjutatavad. Turundusuuringute tulemuste analüüsimeetodid jagatakse kahte laia kategooriasse: - madala taseme meetodid ( rist- ja maatrikstabelite koostamine, statistiliste näitarvude kasutamine…), - kõrgema taseme meetodid (korrelatsioon/regressioonanalüüs, diskriminantanalüüs, klasteranalüüs, faktoranalüüs …). Risttabelite koostamine Lähtepunktiks risttabelite koostamisel on lihtsa ühedimensionaalse andmekogumi moodustamine. Sellele järgneb nende andmete grupperimine kahte või enamasse kategooriasse, vastavalt uurimisülesande vajadusele.
annaabi.ee 
