Mitmekesisus on Eestis suht suur, regionaalsete erinevustega. Metsa kasvukohtatüübid, viimased on ranges seoses antud koha muldkattega seos 1:1. Looduslikku seisu jättes kasvab sinna peale antud mullatüübile iseloomulik mets. 11 Parimad mullad tavapõllukultuuridele viljelemiseks on saviliivad ja kerged ning keskmised liivsavimullad (H. Roostalu koostatud tabelid). Mulla erim. Metsakasvukohatüübid on tavaliselt vormistatud maatrikstabelina. Näiteks kuusk vajab head mulda, viletsal mullal ei kasva. Soo tingimustes on sookased ja lepad. Kõige suurema tolerantsipiiriga puu on mänd (happelised-kuivad kuni märjad). Väga viljakal mullal ei ole kasulik mändi kasvatada kasvab liiga kiiresti, puit jääb liiga pehmeks, seega ei ole puidul väga suurt väärtust. MULDADE DEGRADATSIOON JA KAITSE Degradatsioon muldade kahjustumine. Selle all mõistetakse väga erinevaid protsesse, mis kuidagi
segmentimise alused. Klasteranalüüs lubab määrata objektide vahel sarnasusi ja paigutada objektid nende põhjal erinevatesse klastritesse. Pärast seda siis uurija otsustab, kas pakutud klastrid sobivad ka turu segmentimiseks. Näide – grupeerida bensiinimüügifirmad nende kaubamärkide järgi. Viiakse läbi küsitlus, milles autojuhid hindavad oma üldist hoiakut 10 kaubamärgi suhtes seitsmepallise skaala järgi. Tulemused esitatakse maatrikstabelina, millest saab moodustada näiteks 3 segmenti: turuliidrid, keskmised ja mahajääjad. Faktoranalüüs on korrelatsioonanalüüsi üks vorme, kuid erineb selle poolest, et puudub sõltuv muutuja ning kõiki muutujaid hinnatakse üheaegselt. Näide – Uuring – millised on vanemate inimeste puhul tähtsamad faktorid panga valikul mingis regioonis. Uurija määrab statistiliste kriteeriumide järgi põhilised, kõige määravamad faktorid. Nendeks võivad olla näiteks
annaabi.ee 
