nagu käskegi, mälus. Tüüpilisteks SISD-arhitektuuriga protsessoriteks on nn uni- ehk monoprotsessorid, mis tuginevad kas Harvardi või von Neumanni arhitektuursele mudelile. SISD-arhitektuuriga arvutid on tüüpiliselt skalaararvutid, kus toimub käskude determineeritud jadamisi töötlus. SIMD-arhitektuur esindab eeskätt varasemaid rööptöötlusele orienteeritud arvuteid, selle arhitektuurse mudeli tüüpilisteks esindajateks on maatriksiprotsessorid//array processor//. SIMD-arhitektuuriga arvuteis on tüüpiliselt teatav arv lihtsaid homogeenseid töötlevaid üksusi (EU), mis ühendatakse moodulkorraldusega mäluga. Mälu moodustavad mälumoodulid (MU), mida kasutatakse töötlusüksuste (EU) poolt, on kas ühiskasutuses //shared// või siis hajuskasutuses //distributed//. SIMD-arhitektuuri korral toimub kõikides töötlusüksustes ühe ja sama käsu täitmine, kuid iga
kanalikommutatsioonil. 44. SISD- ja SIMD-arhitektuurid. SISD-arhitektuuriga arvutis koordineerib juhtüksus (CU) käskude töötlemist, ohjates eeskätt käsuvõtu-töötluse faase. Juhtüksus viib läbi käskude jadavõttu arvuti mälust (MU) ja suunab need protsessori töötluselementi ehk töötlusüksusesse (EU). SIMD-arhitektuur esindab eeskätt varasemaid rööptöötlusele orienteeritud arvuteid, selle arhitektuurse mudeli tüüpilisteks esindajateks on maatriksiprotsessorid. SIMD-arhitektuuriga arvuteis on tüüpiliselt teatav arv lihtsaid homogeenseid töötlevaid üksusi (EU), mis ühendatakse moodulkorraldusega mäluga. Mälu moodustavad mälumoodulid (MU), mida kasutatakse töötlusüksuste (EU) poolt, on kas ühiskasutuses või siis hajuskasutuses. 45. MISD-arhitektuur. MISD-arhitektuuril puudub senini reaalne esindaja, kuigi kirjanduses on väidetud, et põhimõtteliselt võiks selle arhitektuurse lahenduse esindajaks pidada süstoolset maatriksit