Kui loodud ühtne turg oli hoo sisse saanud, astusid kaksteist liikmesriigi järgmise sammu, hakati käsitlema majandus- ja rahaliidu loomist. Selle lõpptulemusena kirjutasid liikemsriigid 1992 aastal Hollandis Maastrichtis alla Euroopa Liidu lepingule. 1 jaanuaril 1993 aastal jõustunud Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit. Selle lepinguga lisati Rooma lepingusse uued küsimused, mis puudutavad näiteks tervisehoidu, kultuuri- ning tarbepoliitikat ja side valdkonda3. Maatrichti lepinguga pandi alus ka majandus- ja rahaliidule, mille eesmärgiks oli liikmesriikide vahel võtta kasutusele ühine rahaühik. 1995 aastal leidis aset liidu laienemine, kui Euroopa Liiduga liitusid Soome, Rootsi ning Austria. Liituda proovis ka Norra, kuid juba teist korda hääletas rahvas Euroopa Liiduga liitumise vastu4. 1 jaanuaril 1999 aastal kehtestatigi ühetestkümne liikmesriigi vahel ühtne rahaühik euro. 2001
o Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust o Vähendab intresside inflatsiooniriski o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra; o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st; o stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme koige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti votta.
annaabi.ee 
