nisime, mõned keerulisemad, kui tahtsime – küll märkad! Tärniga peatükid ja lõi- gud võid aga esmalugemisel vahele jätta. Seal on vahel midagi veidi keerulisemat või tunnivälist, vahel lihtsalt vähem asjakohast. Siinkohal olgu toodud ka sisukaart: Sissejuhatus Osas 0 räägime sellest, kuidas meie matemaatikast mõtleme; arutame, miks mate- maatikat õppima peaks ning miks see õppimine vahel raske tundub. Osa lõpus jagavad raamatu suurtoetajad omalt poolt innustust matemaatika õppimiseks ja „Õhtuõpiku” lugemiseks. Innustus käes, tuleb osa 1. Osa 1 ei ole kindlasti raamatu kõige põnevam osa. Siin käsitleme matemaatika kirjapilti ja põhimõisteid – muutujat, võrdust, hulka, funkt- siooni
Kuid just siin ilmnebki kõige põhilisem füüsikaline seos relatiivsusteooria ja kvantmehaanika vahel. Kui relatiivsusteoorias esinevad aja ja ruumi kadumised ( mis väljenduvad aja dilatatsioonis ja pikkuste kontraktsioonis ), siis kvantmehaanikas aega ja ruumi enam ei eksisteerigi ( see väljandub osakeste teleportatsioonis ). Antud juhul käsitleme peamiselt kvantmehaanika füüsikalisi aluseid, mitte niivõrd selle mate- 78 maatikat. Nii tegime ka relatiivsusteoorias. Püüame arusaada ja mõista nende füüsikateooriate just füüsikalist olemust laskumata seejuures nii väga sügavale matemaatikasse. 1.3.2 Kvantmehaanika kui teleportmehaanika Teleportmehaanika ( teleportatsiooni ) peatükis oli käsitletud teleportatsiooni olemusest ja selle liikidest. Kuid nüüd hakkame me vaatama seda, et kuidas teleportatsioon ( selle mehaanika ) on seotud kvantmehaanikaga
annaabi.ee 
