andmetel 1391 (neist 663 meest ja 728 naist). 1923. aasta seisuga oli elanikke vallaraamatu andmetel 1427 (mehi oli 697 ning naisi 730). Need olid valdavalt eesti keelt kõnelevad, venekeelseid oli 3 inimest (1 mees, 2 naist), saksa ega muus keeles kõnelevaid inimesi ei olnud.3 Vara valla külad olid järgmised: Kikivere, Ätemäe, Matjama, Kuusma, 1 http://www.tourism.ee/ee/company/EELK_Vara_Brigitta_kirik/7548/ 2 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=90763 3 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 4 Hiiglase, Ingli, Urvila, Sookalduse, Ilgase ja Tammevaldma. 4 Võrreldes sellega on külade arv praegu tunduvalt suurem, neid on tervelt 28: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia,
Ta rõhutab ka, et looduse sügavam tundmaõppimine peab alguse saama eeskätt vahetust koduümbrusest, mis on inimesele noorpõlvest saadik omane, tuttav ja südamelähedane. Matkamine aga karastab noore inime- se vaimu ja kasvatab iseloomu: "Viimast vajate ise, vajab seda ka isamaa" (Kant 1999a: 21). Õpiku ja matkakirja kombinatsiooni pakub hilisem tuntud mitme- külgne loodusteadlane Gustav Vilbaste 1921. aastal avaldatud raamatus "Harjumaa. Maateadusline lugemik" (Vilberg 1921). Sellesse on (tarbe- kirjandusele omaselt) lülitatud lugemispalu ka teistelt autoritelt, kuid põhiteksti autoriks ja koostajaks on Vilbaste ise. Heastiililistes palades keskendutakse peamiselt Harjumaa looduse kirjeldamisele; tekst on illustreeritud rohkete fotodega.7 Autor põhjendab eessõnas, et ta on õpi- ku kirjutamisel piirdunud Harjumaaga, kuna see on tema enda kodu- kant ja botaanilise ning rahvapärimusliku ainese kogumise matkadel on
annaabi.ee 
