keskendutud liiklemismuutustele linnas ning selle lähiümbruses ning kolmandas piiri mõjudele kaubanduses ning tekkinud salakaubanduse olemusele. Autori andmeil ei leidu eriuurimusi muutustest Valga linnas pärast EestiLäti piiri määramist. Küll ei pääse sellest teemast mööda üheski Valga linna või maakonna ajalugu kajastavas teoses. Väga palju andmeid, sealhulgas ka statistilist laadi, on 1932. aastal välja antud maakondlike koguteoste sarja Eesti viiendas osas Valgamaa: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus.1 Lühidalt on piiri tõmbamisega kaasnenud mõjusid kajastanud oma aja vaatevinklist Alleks Vallneri toimetatud 1982. aasta Valga linna juubelit tähistav teos 400 aastat Valga linna.2 Kronoloogilises reastuses fakte tollaste sündmuste kohta leiab Arved Duvini koostatud Valga linna kroonikaraamatust.3 EestiLäti vahelise piiri määramise protsessi ning vaidlusi Valga linna kuuluvuse üle on
Indiasse, eesmärgiga selgitada Induse ja Brahmaputra jõgede allikate küsimust Himaalaja mäestikus. Suure karavaniga lahkus ta 14. augustil 1906. aastal Leh'ist ja peale mitmesuunalisi rännakuid Lõuna-Tiibeti mäestikes jõudis tagasi Simla'sse 15. septembril 1918 ja kodumaale 17. jaanuaril 1909. Hedin oli avastanud sellel reisil seni vähetuntud võimsa ahelmäestiku Himaalajast põhja pool, mille ta nimetas Transhimaalajaks. [2] Rootsi maateaduslik selts asutas Hedini-nimelise kapitali geograafiliste uurimiste toetamiseks ja rida nimekamaid Euroopa ülikoole austasid Hedini audoktoriks valimisega. Reisi teaduslike tulemustena valmis 12-köiteline teos ,,Southern Tibet". [1,3] Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise. Ometigi ei püsinud ta ka kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, eriti keskriikide poolel, külastades lääne- ja
annaabi.ee 
