tihedamini vene riigi külge liidetud. Väljarändajad said mõneks ajaks isegi maksuvabadustuse. Lähemale mingi Peterburi ja Pihkvasse. 1897.a rahvaloendusel elas väljaspool Eesti ala umbes 100 000 inimest 1866.a vallaseadus jällegi mõlema kubermangu kohta. See tähendas, et vald vabanes mõisniku kontrolli alt. Vallas oli kõige tähtsam valla täiskogu, kus olid kõik valla peremehed (vahet pole kas rentnik või päris peremees) ja iga 10 maatamehe kohta 1 (sinna alla käis ka ntks peremehe poeg). Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal samuti pooleks peremehed ja maata mehed. Volikogu lahendaski igast küsimusi. Selle liikmete seas oli ka vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi, palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu teener)
Nendes teostes naeruvääristatakse peamiselt inimeste nõrkusi. 2) Vilde võttis omaks realismi põhimõtted, ta kirjutas kodanluse ja maatöölise vastoludest. 1896. aastal kriitilise realismi romaan ,,Külmale maale" - Eesti elu enim mõjutanud raamat. Kaasaega kõlbulik suurteos kirjeldab elutruult Eesti maarahva elu eelmise sajandi alguses. Teravalt ühiskonnakriitilises teemas ja vaimus kirjutatu räägib vaese, kuid ausa külanoormehe kuritegevuse teele langemisest. Maatamehe kurblugu, kus omandivastane kuritegevus on seoses majandusliku hädapalvega. Tookordne Eduard Vilde lehemehena suutis võimalikult tõetruult edastada Eesti elus esinevat ja toimuvat. Ajaloolise materialismi huvilisena, andis tookordne uus liikumine Vildele uutmoodi lähenemisnurga sotsiaalsete pahede põhjustele. Nimelt leiab kirjanik, et teose peategelase Jaani puhul ei ole süüd inimese isiklikul ebamoraalsusel, vaid
annaabi.ee 
