Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti. Kuigi Rotterdamist ei jäänud Teise maailmasõja ajal palju alles, lõi sadamalinn uuesti kiirelt õitsele ja seda tänu järk-järgulisele kaubandustõkete kaotamisele Euroopa Liidus.Rotterdami sadam asub 42 kilomeetrisel maaalal, kokku 12 426 hektaril.
85 m Maksimaalne lastimiskiirus- 12000 m3/t Minimaalne lastimiskiirus- 800 m3/t Tankerite sildumine kai nr1, nr2,nr3 äärde toimub vasaku pardaga, kai nr4 äärde parema pardaga. Puksiiride kasutamine sadama akvatooriumis on kohustuslik .Joonis 2.Primorsk sadam 3.2. Rotterdam Toornafta terminalid on varustatud torujuhega ning pumbasüsteemiga. Rotterdami sadamas on kaks terminali, mis tegelevad toornaftaga. Maasvlakte Oil Terminal (MOT) Maksimaalne dedveit- 400 000 t Maksimaalne laeva pikkus- 460 m Maksimaalne laeva laius 60 m Maksimaalne laeva süvis- 22 m Terminalis on kasutusel 39 tanki, mille kõrgus on 22 m ja diameter 85 m. Europoort terminal Terminali operaatorid- Shell Europoort Terminal, Vopak Europoort Terminal Kailiinipikkus- 1090 m Maksimaalne dedveit 402 000 t Maksimaalne laeva süvis- 21 m Joonis 3.Rotterdam sadam
annaabi.ee 
