ühtalselt sirgjoonelislt. SEDA SEADUST NIMETATAKSE INERTSISEADUSEKS! St. Et keha püüab säilitada oma liikumiskiirust. Näiteks inimesed bussis soovivad paigale jääda, mitte ei hakka kohe bussiga kaasa liikuma Kaugusthüppes võtad hoogu ja lendad edasi. Jalgrattaga sõites pedaalidele ei enam ei vajuta, siis sa seisma ei jää Newtoni esimene seadus kehtib inertsiaalses taustsüsteemis. Inertsiaalsüsteemiks loetakse süsteemi mis on maasuhtes paigal või siis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. NEWTONI TEINE SEADUS. Selgita, milles seiseb kehade innertsus(näide). Selles, et kehad üritavad säilitada oma kiirust, Et keha seda kiirust säilitaks kulub kindel aeg. Suure massiga keha kiiruse muutmiseks kulub rohkem aega. näiteks inimesesd bussis kui buss liikuma hakkab. Mis on innertsuse mõõduks? Kõgile igapäevaselt tuntud füüsikaline suurus- Mass, tähiseks m Kuidas mõõdetakse kehade massi?
(j) (F=6,67*10¯¹¹ N*m²/kg²; G=F*r²/m1m2. Raskusjõud on grv.jõu avaldamis vorm maakületõmbjõud. F=GmM/R²;Kui kehale mõjub vaid raskusjõud siis langeb ta maa poole vabalangemise kiirusega. g=F/m=GmM/mR² =>g=GM/R²; raskusjõu valem:F=mg;Vabalangemise kiirus maapinnast kõrgemal g1=GM/(R+h)²; Kehakaal on jõud millega keha mõjub alusele või riputusvahendile(j) (Fr=klotsile mõjuv raskusj.; P=klotsi kaal)(j) (P=kuul. kaal; Fr=kuul.-le mõjuv raskusj.) kui alus on maasuhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis kehakaal võrdub ervuliselt raskusjõuga. Kui alus liiub kiirendusega siis kal erineb arvuliselt raskusjõust. P=m(g±a) Kiiendusega liikuva kha kaal. Kui a=g,siis P=0(kaaluta olek) Hõõrdejõud tekkib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda. Seisuhõõrdej. on alati võrdne ja vastassuunaline kehaleparalleelsele kokupuute pinnaga rakendatud jõuga.(j) (Fh;Fv;keha seisab) Hõõrdumisel on 2 peamist põhjust:1
võimalus reguleerida nihkepinget nulliks väljast poolt lisatava potentsiomeetriga. 5. Sisend takistus kasutatakse kahesugust sisendtakistuse mõistet. Sisend takistus erinevus signaalile see on siis kui signaal antakse sisendite vahele. Teine mõiste on sisendtakistus ühis signaalile see on olukorras kus mõlemasse sisendisse antakse samasugune signaal maasuhtes. 6. Pinge võimendustegur see on väljund ja sisendpinge suhe mida tagab antud opvõimendi. Mõnikord antakse pinge võimendus ühikutes V/mV kohta. 7. Väljund pinge suurim amplituud see on suurim väljund pinge amplituud mida antud võimendil on võimalik saada ta on toitepingest mõnevõrra väiksem. 8. Ühissignaali summutus tegur CMRR see on opvõimendi
viise ja kaitseklasse. Kaitset otsepuute eest nimetatakse põhikaitseks ja seda saab realiseerida järgmiste kaitsevõtetega: 1) põhiisolatsioon(isolatsioon mida ei saa kõrvaldada muidu, kui purustamise teel) 2) kõrgemat ohutustaset tagab lisaisolatsioon(nt: topelt või tugevdatud isolatsioon, seda isolatsiooni nim ka kaitseisolatsiooniks). 3) kaitseväikepinge, mille korral läbi inimkeha ei saa tekkida eluohtlikku voolu, selle pinge lubatav väärtus nii juhtide vahel, kui ka maasuhtes on vahelduvvoolu ahelates 50V, alalisvooluahelates aga 120V. 4) Puudutamist takistavad kaitsekatted ja ümbrised. 5) lähenemist takistavad kaitsetõkked. 6) Mitte juhtiva ümbruse loomine (isoleerpõrandate ja seinte näol) 7) elektiseadme paigutamine väljapoole puute küündumust. 8) pingealustel töödel isoleertööriistade ja kaitsevahendite kasutamine. Kaitset kaugpuute korral ehk rikkekaitset saab realiseerida: 1. pingealdiste osade maandamisega kaitsejuhtide kaudu
annaabi.ee 
