Mulla ühetaolisus on eristuse erikriteeriumiks. 5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. 6. Mis on elementaarmaasiku tüsedus? 7. Elementaarmaastike tüübid migratsioonitingimuste järgi? 8. Mis on kallutatud maastikud? 9. Millest sõltuvad elementide klargid? Tuuma ehitusest. 10. Mis on konsentratsiooni klark? 11. Migratsioonivormid? 12. 3 maastikuvormi migratsioonivormi järgi? 13. Mis on juhtelemendid? 14. Biokeemiline barjäär? 15. Maakoore enamlevinud elemendid? 47 % - hapnik 29,5 % - räni 8 % - alumiinium 4,7 % - raud 3 % - kaltsium - naatrium 2,5 % - kaalium 16. Klarki Vernatski seadus? 17. Reljeefi mõju maastikele? Otsene või kaudne. Kliima, taimestik ja muld kuuluvad sinna alla.madalates tingimustes tekivad soostumise tingimused. 18. Diskreetsus ja pidevus?
väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks on ette nähtud kindlad kaitsemeetmed. Looduskaitsealadel uuritakse looduslikke protsesse ning ohustatud taime-, looma- ja seeneliike ning muid looduslikke nähtusi. Väikseim on Anne kaitseala Tartu maakonnas (16 hektarit), suurim aga Alam-Pedja looduskaitseala Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas (34 219 hektarit). Maastikukaitseala: Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud kas eriti haruldase maastikuvormi või vastupidi, Eestile väga tüüpilise maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduskaitset Eestis reguleerivad looduskaitseseadus ning looduskaitse valdkonda puudutavad määrused. Alates 1. juulist 2007 on meil viis rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala ning 124 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on muutmata (lisaks 543-le kaitstud pargi- ja metsaalale). Väikseim
küsitakse täiendavat infot ilma ja nähtavuse kohta. Et jõuda võimalikult täpse hinnanguni, on kohalviibijal oluline tekitada endale kõigepealt „vaba pilk“. Kontrollida tuleb, kas kahe kuni kolme kilomeetri kaugusel paiknevaid üksikuid objekte on võimalik selgelt ära tunda. Vertikaalset nähtavust (pilvede alumist piiri) on võimalik hinnata vaid siis, kui saate vaadata mõnda kerkivat maastikuvormi. Eestis on kopteris alati 2 pilooti. Selle eelis on, et lennatakse ka instrumentaaltingimustes (näidikute järgi), s.t piloodid võivad kasutada instrumentaallennust visuaallendu ülemineku protseduuri. Seetõttu ei ole vertikaalse nähtavuse teadmine helikopteri kutsujale üldjuhul oluline. Torm, äike, lumesadu või rahe on piloodi jaoks samuti oluline teave, kuna need on sageli väikesemahulised kohalikud fenomenid, mille kohta ei oska infot jagada keegi peale kohapeal viibivate töötajate
annaabi.ee 
