maastikuliselt loovadki suure vaheldusrikkuse. Eesti ala järk-järguline vabanemine mandrijää sulavete vangistusest on andnud kõrgematele aladele (Kõrg-Eestile) aega pikemaks arenguks kui madalamale osale (Madal-Eesti). Seetõttu on Kõrg- Eestis kujunenud viljakamad mullad ja need alad on ammused tihedama asustusega põllumajanduspiirkonnad. Maakoore kerkimise tagajärjel tekib juurde uusi saari, rannajoon muutub ja muutuvad rannikuäärsed maastikud. Eesti võib jaotada viieks maastikuvaldkonnaks ja 22-ks maastikurajooniks: Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti rannikumadalik-Põhja-Eesti e. Soome lahe rannikumadalik koos rannikulähedaste saartega kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Harju lavamaa- Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud.
kõrgematele aladele (Kõrg-Eestile) aega pikemaks arenguks kui madalamale osale (Madal-Eesti). Seetõttu on Kõrg-Eestis kujunenud viljakamad mullad ja need alad on ammused tihedama asustusega põllumajanduspiirkonnad. Maakoore kerkimise tagajärjel tekib juurde uusi saari, rannajoon muutub ja muutuvad rannikuäärsed maastikud. Eesti võib jaotada viieks maastikuvaldkonnaks ja 22-ks maastikurajooniks: 1. Põhja-Eesti maastikuvaldkond Põhja-Eesti rannikumadalik Harju lavamaa Viru lavamaa Kesk-Eesti tasandik Pandivere kõrgustik 2. Lääne-Eesti maastikuvaldkond Hiiumaa Saaremaa Lääne-Eesti madalik Liivi lahe rannikumadalik 3. Vahe-Eesti maastikuvaldkond Kõrvemaa Võrtsjärve madalik Soomaa 4. Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Kagu-Eesti lavamaa Vooremaa Haanja kõrgustik Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Sakala kõrgustik Valga nõgu
annaabi.ee 
