maapinna üksikute punktide kõrgusi, punktidevahelisi kõrguskasve, nõlvade kaldeid, valgalade pindalasid jne. Reljeefi kujutamise viisid Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse nende punktide juurde vastavad kõrgused. Kõrguskasvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel. Sellistel aladel on plaanile vaja kanda pinnaühiku kohta väga palju maastikusituatsiooni elemente ja kontuure ning reljeefi kujutamine horisontaalidega ei ole võimalik. Samakõrgusjoonte ehk horisontaalide viis vastab kõikidele reljeefi kujutamise nõuetele. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile. 46. Nivelleerimise liigid · Geomeetriline nivelleerimine; · Trigonomeetriline nivelleerimine;
rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse nende punktide juurde vastavad kõrgused. Sellel viisil puudub näitlikkus täielikult, kuid saame määrata suure täpsusega punktidevahelisi kõrguskasve, nõlvade kaldeid ja interpoleerimise teel ka teiste vajalike punktide kõrgusi. Kõrgusarvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel. Sellistel aladel on plaanile vaja kanda pinnaühiku kohta väga palju maastikusituatsiooni elemente ja kontuure ning reljeefi kujutamine horisontaalidega ei ole võimalik. Reljeefi iseloomulike punktide kõrgusi kirjutatakse plaanile hõredamalt ka teiste reljeefi kujutamise viiside puhul. (Viimane lause on imelik aga nii ta raamatus on.) Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on samakõrgusjoonte ehk isohüpside (kreeka keeles isos- sama; hypsos-kõrgus) ehk horisontaalide viis, mis vastab kõigile reljeefi kujutamise nõuetele.