Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maastikurajoonide" - 3 õppematerjali

PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED
3
txt

PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED

EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
16
docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

inimene on maastikupilti hoopis rikastanud ja kaunistanud. Suurimat ja parimat tööd on Kõrvemaal teinud RMK, kelle poolt on loodud 4 pikka matkarada Põhja-Kõrvemaal (Uuejärve loodusrada 6 km, Jussi loodusrada 8 km, Paukjärve loodusrada 5 km, Liiapeksi ­ Aegviidu matkarada 36 km) ning 2 matkateed, mis kulgevad nii läbi Lahemaa rahvuspargi kui ka paksude Kõrvemaa metsade, jätkates marsruuti läbi muude Eesti maastikurajoonide. 2013. aastal lisandus olemasolevale RMK Oandu-Aegviidu-Ikla (375km) rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele (628 km) ning 2015. aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik Perakülast Aegviiduni (192 km), mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavad nüüd RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib ka Kõrvemaad ning koguni üheksat maakonda 820 kilomeetril.

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
21 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun