Selgelt hoonega risti olevat vaatekoridori võime aimata aiapoolsel osal, millega on antud vaade teisel pool paisjärve asuvale luteri usu kirikule. Tõenäoliselt ongi von Engelhardti teeneks Sillapää pargi peatelje väljaarendamine piltmaastikuks, mis on inglise maastikuaia üks tähelepanuväärsemaid stiiliilminguid (Tallinn, T. 2011). Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve
Gooti stiilis kabel tumedate kuuskede vahel tekitas hirmuga segatud melanhooliat. Mälestussambad ja kivid sissegraveeritud salmikestega olid samuti mõeldud eriliste poeetiliste tunnete ärgitamiseks. Sakslastel on vabakujulises pargis isegi suuremaid saavutusi kui inglastel nt Wörlitzi park, mille keskmeks oli ulatuslik lahtedega liigendatud Wörlitzi järv, üleujutuste eest kaitses ala pinnasest kujundatud tamm. Wörlitzit peetakse esimeseks Mandri-Euroopa maastikupargiks. Pargis kasutati rohkesti romantilisi rajatisi, templeid, sildu, mis olid maastiku kompositsioonisõlmedeks. Wörlitzi pearajatiseks oli loss (1679), üks stiilsemaid klassitsistlikke Koostanud: 128 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
