maastikutüüpides; suure osa ülejäänud Euroopas peaaegu juba kadunud maastikutüüpide säilimisest (nt sood, poollooduslikud kooslustega alad). Uuritakse seiretega. Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära eelkõige: •maastikutüüpide arv •maastiku üksuste arv •maastiku üksuste kuju ja suurus •maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. 7. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid ja muutuste trendid. Maastiku seire jaguneb kolmeks allprojektiks: 1. Maastike kaugseire (1996) Eesmärk on kaardistada seirealad looduskaitsealadel ja nende naabruses. 6 seireala: Alam-Pedja, Soomaa, Lahemaa, Saarjärve, Karula ja Vilsandi seireala. 2. Rannikumaastike seire (1996) 26 seireala.
sisaldab tuntud vaatamisväärsusi 18. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumuster. Maastiku mitmekesisus peegeldub maastikumustris, mille määrab ära: • maastikutüüpide arv • maastiku üksuste arv • maastiku üksuste kuju ja suurus • maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) Maastiku mitmekesisuse leviku üldine seaduspärasus ütleb, et mida liigestatum on pinnamood, seda mitmekesisemad on veestik, mullad ja taimekooslused. Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. Maastikumustri jaotus: objektid (pinnad, punktid jms)* objekti suurus ja esindatus* piirid ja vahed*objekti kuju “koridorid” (joonsüsteemid)* kommunikatsioonid (teed, kaablid, torud) *ojad,jõed *tuule jm. loodusprotsessi koridor Mosaiiksus * mustrid Uuritavuse jaotus: 1. Üksikobjektide uurimine 2