peaasjalikult saarte loodust. Kuid esikkoguga võrreldes on selles looduspildid maalitud asjalikumalt ja täpsemalt, tundeelevuse asemele on tulnud selguse ja ülevaatlikkuse taotlus. Lühirealised, üksikuid sõnu esiletõstvad stroofid on siin asendunud kindlakujuliste klassikaliste vormidega, esmajoones sonettidega. Kui ,,Lauludes" domineerisid nukrad talvepildid, siis "Kaugetes randades" asuvad kesksel kohal kevadmotiivid. Rohkem kui kolmandik Ridala maastikumaalidest on õhtumeeleolud, mida ta varjundirohkelt on eritlenud. Õhtupiltide hulka kuulub ka klassikalise väljendusega ja vistiti ka muidu Ridala kõige õnnestunum sonett ,,Luiged", milles maalilisus ja meeleoluline sügavus on leidnud hea sünteesi. 7 KOKKUVÕTE Ridala edasiviiv osa eesti luules piirdubki peaasjalikult kahe koguga: ,,Villem Grünthali Laulud" ja ,,Kauged rannad". Tema hilisem luulelooming lisas vähe uut
realistlikult. Need teosed on lihtsad, kuid ehedad ning ilmekad. Üldiselt jätavad portreed sünge ilme. Maalidelt on tunda Köleri siirust oma vanemate kujutamisel. Teostel vaatavad kunstniku vanemad alla. Üks põhjendus vanemate allasuunatud pilgu kohta on see, et Köleri isa pimedus (nägemisvõimetus) silma ei paistaks. Köler kujutas oskuslikult ja tõepäraselt oma vanemaid, kahte südamikku, hingestatud taluinimest- kunstniku enda päritolu. Maastikumaalidest jäi mulle silma „Ai Jurii mõis Krimmi lõunakaldal“. Õlimaal valmis 1875. aastal. Maalil on kujutatud Krimmi ürgset mägimaastikku. Teose esiplaanil on varju jääva kalda rahnul paiknev kulliline. Valguse langemine teose keskel olevale mäele toob välja seal paiknevaid hooneid. Maali taustal on pilvedesse ulatuvad mäed. Köler on väga oskuslikult kujutanud varjude langemist. Võimsat ruumilisust on edasi antud õhuperspektiiviga
annaabi.ee 
