al., 1997) ning iseloomustab, millises ulatuses maastiku klassid on grupeerunud või hajutatud. Kõrged väärtused osutavad maastikule, milles domineerivad suured üksikud areaalid, mis tagavad suurema hulga pikslite külgnemise. Madalad väärtused iseloomustavad maastiku, mis koosneb paljudest väikestest või ka keskmise suurusega areaalidest. Shannoni mitmekesisuse indeks. SHDI - Shannoni mitmekesisuse indeks M – tüübirühmade arv Pi – tüübirühma osatähtsus, katvus Maastikuindeksite väärtusi mõjutavad tegurid. Shannoni indeks on mõõtmised mõjutatud kahest komponendist – klasside arvust ja klasside pindalalisest jaotusest maastikus. *Klasside arvu suurenemisel ja samuti pindalalise jaotuse ühtlustumisel Shannoni indeks suureneb, viidates nii mitmekesisuse suurenemisele maastikus. *Kuna absoluutskaalas ei oma indeks erilist tähendust, kasutatakse mitmekesisuse hindamiseks suhtelist indeksit, mis lubab võrrelda erinevaid maastikke või samu maastikke eri aegadel.
piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja tajutav mitmekesisus (homogeenne, tehislik, suhestatus, suhtumine jne) 184. Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). Maastike muutusi uuritakse mitme meetodiga, enim levinud on maastikumeetrika ehk maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on maastikuökoloogias sadu seda laadi indekseid ja hulk programme nende arvutamiseks. Peamine valdkond, kus rakendatakse maastikuindekseid, on ruumiliste muutuste uuringud; kõnealuste indeksite põhjal saab leida maastiku struktuuri seoseid liigilise mitmekesisusega, aga ka valglate aineringega, epidemioloogiaga, maastiku esteetikaga jms.
annaabi.ee 
