indeks • Areaali piiride kogupikkus * Üht tüüpi naabrite keskmine vahekaugus MAASTIKU STRUKTUURI MEETRIKA kirjeldamiseks valiti välja • Maastiku kogupindala *Piiride kogupikkus • Suurima areaali indeks *Tuumalade kogupindala • Areaalide arv maastikus *Tuumalade arv • Areaalide tihedus *Tuumalade tihedus • Areaalide keskmine pindala *Keskmine tuumala pindala areaali kohta Maastikuindeksid: Pindala ja suurima areaali pindala iseloomustavad maastiku ülesehitust ehk kompositsiooni, näidates millistest ja kui suurtest areaalidest maastik koosneb. Klassi tasemel mõõdetud pindalade alusel võib otsustada, kui suure osa maastikust mingi klass enda alla hõlmab. Osade liikide eksisteerimiseks on vajalikud suured ja ühtsed areaalid, teised lepivad väiksemate areaalidega. Maastiku kogupindala ei oma struktuuri analüüsi seisukohalt kuigi suurt
maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on maastikuökoloogias sadu seda laadi indekseid ja hulk programme nende arvutamiseks. Peamine valdkond, kus rakendatakse maastikuindekseid, on ruumiliste muutuste uuringud; kõnealuste indeksite põhjal saab leida maastiku struktuuri seoseid liigilise mitmekesisusega, aga ka valglate aineringega, epidemioloogiaga, maastiku esteetikaga jms. Maastikuindeksid jagunevad kaheks põhitüübiks olenevalt sellest, kas nende abil saab hinnata maastiku kompositsiooni või konfiguratsiooni. Maastiku kompositsiooni mõõdavad mitmekesisuse indeksid ning pindala indeksid. Need näitavad eraldise tüüpide suhteid maastikus. Maastiku konfiguratsiooni iseloomustavad serva, kuju, koonduvuse ja kontrastsuse indeksid. Kultuurmaastikud, looduslikud maastikud, pool-looduslikud maastikud. 185. Maastike väärtused
annaabi.ee 
