Sihtkaitsevööndid jagunevad omakorda kolmeks, millel kõigil on erinevad ülesanded: koosluste arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse; erinevate koosluste looduslikkuse taastamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse; koosluste säilitamine või taastamine, neile omaste liikide ja metsa vanuselise struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kõige leebema reziimiga piirkond kaitsealal on piiranguvöönd. Sinna jääb kogu 3 inimasustus, põllud, niidud ja heinamaad ning kaitseala inimtegevusest enim mõjutatud metsad (4). 1.3Eesmärk ja visioon Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja
järelkasvu; · tekib puuliikide ebasoovitava vahelduse oht (kehval kasvukohal Mä järel vilets kuusik); · kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaietel on ka eeliseid: · asendamatud puistutes, kus lageraie kahjustaks metsa muid funktsioone (ravim- ja marjataimede kasvualad; kaitset vajavate lindude ja loomade elupaigad; loodus- ja kultuurimälestisi ümbritsevad puistud; puistuis, kus lageraie rikuks maastikuilme); · väiksemad metsauuendamiskulutused; · sobiv kasutada kaitsemetsades; · putukkahjustuste oht looduslikele taimedele on väiksem kui kultuurtaimedele (Hylobius abietis). Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 a. taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas.
annaabi.ee 
