Rooma nende vahel on vahepeatuseks, mis hoiab mõlemad maailmad üksteisest piisaval kaugusel. Roomat lääne küljest piiravad sügavad ja kitsad jõeorud moodustavad tasapinnalisest igapäevasest maastikust all pool asuva teeradade võrgustiku, mis annavad informatsiooni minevikus toimunud muudatustest ja annavad meile aimu, kus on pärit kohalike esivanemad ning kuidas nad elasid. Ida küljest piirab Roomat aga Albani mäed, mis moodustavad muljetavaldava ja hästi piiritletava maastikuelemendi, oma mäejalamitel ja tippudes asetsevate pühamute ja templitega. Mäed moodustasid tähtsa sõlmpunkti pühamute süsteemile. Roomale on veel iseloomulik cardo-decumanus tänavate skeem. Cardo on tänav, mis kulgeb lõunast põhja suunas ja decumanus on tänav, mis kulgeb läänest itta. Tähtsamad asutused nagu näiteks kirikud, pühakojad, templid, teatrid asuvad põhitelgedel. Sama teljeline skeem on ka Rooma looduslikus ümbruses kajastuv
Rajaallikast algab soosse suubuv oja. Veerikas Keev  ehk Pikahärmaallikas ühineb peale allikasood Rajaallikaga ning moodustab Virdojja suubuva allikaoja. Virdoja suubub Laeva jõkke. Mustallikat ümbritseb lubjarikas allikasoo. Allikate vesi avaneb pinnakattest. Mõhnastikus asuvad sügavad lohud  Kalevipoja silmapesukauss ja Kalevipoja vann  täituvad pinnakattest avaneva veega. Kassinurmel on ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi. Kaitseala moodustati 1968. aastal maastikuelemendi (linnamägi) kaitseks. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha. Mõõtmised on näidanud, et ohvrikivide juures ja nende vahelisel alal ületab energivoog isegi Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seetõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel
.. abil). Käsunupu New... abil saab luua uue maastikuobjekti (dia- loogalamaken on sarnane eelmisele, Joonis 38. kuid failinimede redaktoriboksid on tühjad). Need redaktoriboksid saab täita käsunuppude Find File... (kujutisefaili otsimiseks) ja Find File... (läbipaistmatuse faili otsimiseks) abil. Arvukalt on maastikuobjekte paketi AutoCAD alamkataloogis Textures (graafikafailid laien- diga .tga). Redaktoriboksi Name: kantakse maastikuelemendi uus nimi. Käsunupp Delete... (vt. joonis 37) võimaldab maastikuelemente jooksvast kataloogist kustutada. Käsu RENDER poolt jooksvalt kasutatavate parameetrite väärtused annab teada käsk STATS. Tulemusena ilmutatakse sellekohane dialoogaken, kus parameetrite väärtusi saab küll jälgida, kuid mitte muuta. Parameetriteks on: pilditöötleja tüüp, stseeni nimetus, mitmesugused ajalised näitajad pilditöötlemisel, tahkude ja kolmnurkade koguarv, pildi laius
annaabi.ee 
